õhtu

estonština

výslovnost

• IPA: [ˈɤh.tu]

dělení

• õh-tu

etymologie

Z protougrofinského *ektago. srovnej s finským ehtoo, võro õtak, õdak a s votským õhtago.

podstatné jméno

skloňování

Substantivum	singulár	plurál
nominativ	õhtu	õhtud
genitiv	õhtu	õhtute
akuzativ	—	—
partitiv	õhtut	õhtuid
illativ	õhtusse	õhtutesse / õhtuisse
inesiv	õhtus	õhtutes / õhtuis
elativ	õhtust	õhtutest / õhtuist
alativ	õhtule	õhtutele / õhtuile
adesiv	õhtul	õhtutel / õhtuil
ablativ	õhtult	õhtutelt / õhtuilt
translativ	õhtuks	õhtuteks / õhtuiks
terminativ	õhtuni	õhtuteni
esiv	õhtuna	õhtutena
abesiv	õhtuta	õhtuteta
komitativ	õhtuga	õhtutega

význam

1. večer

antonyma

1. hommik

související

• klassiõhtu
• luuleõhtu
• õhtuoode
• õhtupalve
• õhtusöök
• õhtuvalgus
• tere õhtust