õhtu

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *ektago. Cognate of Finnish ehtoo.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈɤhtu/

Noun

õhtu (genitive õhtu, partitive õhtut)

1. evening

Declension

Declension of õhtu (ÕS type 1/ohutu, no gradation)
		singular	plural
nominative		õhtu	õhtud
accusative	nom.
	gen.	õhtu
genitive			õhtute
partitive		õhtut	õhtuid
illative		õhtusse	õhtutesse õhtuisse
inessive		õhtus	õhtutes õhtuis
elative		õhtust	õhtutest õhtuist
allative		õhtule	õhtutele õhtuile
adessive		õhtul	õhtutel õhtuil
ablative		õhtult	õhtutelt õhtuilt
translative		õhtuks	õhtuteks õhtuiks
terminative		õhtuni	õhtuteni
essive		õhtuna	õhtutena
abessive		õhtuta	õhtuteta
comitative		õhtuga	õhtutega

Antonyms

• hommik

Derived terms

• õhtusöök

See also

• öö
• päev