asuma

See also: ašuma, asumā, and ašumā

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *asudak, from Proto-Uralic *ëśew-.

Verb

asuma (da-infinitive asuda)

1. to be located, to situate

Conjugation

Conjugation of asuma (ÕS type 27/elama, no gradation)

indicative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	asun	ei asu	1st sing.	olen asunud	ei ole asunud pole asunud
2nd sing.	asud		2nd sing.	oled asunud
3rd sing.	asub		3rd sing.	on asunud
1st plur.	asume		1st plur.	oleme asunud
2nd plur.	asute		2nd plur.	olete asunud
3rd plur.	asuvad		3rd plur.	on asunud
impersonal	asutakse	ei asuta	impersonal	on asutud	ei ole asutud pole asutud
past			pluperfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	asusin	ei asunud	1st sing.	olin asunud	ei olnud asunud polnud asunud
2nd sing.	asusid		2nd sing.	olid asunud
3rd sing.	asus		3rd sing.	oli asunud
1st plur.	asusime		1st plur.	olime asunud
2nd plur.	asusite		2nd plur.	olite asunud
3rd plur.	asusid		3rd plur.	oli asunud
impersonal	asuti	ei asutud	impersonal	oli asutud	ei olnud asutud polnud asutud
conditional
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	asuksin	ei asuks	1st sing.	asunuksin oleksin asunud	ei asunuks ei oleks asunud poleks asunud
2nd sing.	asuksid		2nd sing.	asunuksid oleksid asunud
3rd sing.	asuks		3rd sing.	asunuks oleks asunud
1st plur.	asuksime		1st plur.	asunuksime oleksime asunud
2nd plur.	asuksite		2nd plur.	asunuksite oleksite asunud
3rd plur.	asuksid		3rd plur.	asunuksid oleksid asunud
impersonal	asutaks	ei asutaks	impersonal	oleks asutud	ei oleks asutud poleks asutud
imperative
present			perfect
person	positive	negative	person	positive	negative
1st sing.	—	—	1st sing.	—	—
2nd sing.	asu	ära asu	2nd sing.	ole asunud	ära ole asunud
3rd sing.	asugu	ärgu asugu	3rd sing.	olgu asunud	ärgu olgu asunud
1st plur.	asugem	ärme asume ärme asu ärgem asugem	1st plur.	olgem asunud	ärme oleme asunud ärme ole asunud ärgem olgem asunud
2nd plur.	asuge	ärge asuge	2nd plur.	olge asunud	ärge olge asunud
3rd plur.	asugu	ärgu asugu	3rd plur.	olgu asunud	ärgu olgu asunud
impersonal	asutagu	ärgu asutagu	impersonal	olgu asutud	ärgu olgu asutud
quotative
present			perfect
voice	positive	negative	voice	positive	negative
active	asuvat	ei asuvat	active	olevat asunud	ei olevat asunud polevat asunud
passive	asutavat	ei asutavat	passive	olevat asutud	ei olevat asutud polevat asutud
Nominal forms
ma-infinitive	active	passive	da-infinitive	present	past
nominative	asuma	asutama	nominative	asuda	olla asunud
illative		—	inessive	asudes	olles asunud
inessive	asumas		participle	active	passive
elative	asumast		present	asuv	asutav
translative	asumaks		past	asunud	asutud
abessive	asumata		negative	asumatu	—

Finnish

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈɑsumɑ/, [ˈɑ̝s̠umɑ̝]
• Rhymes: -ɑsumɑ
• Hyphenation^(key): asu‧ma

Etymology 1

asua +‎ -ma

Noun

asuma

1. (historical or dialectal) residence

   Synonym: asuinpaikka

   esihistoriallinen asuma ― prehistoric residence

Declension

Inflection of asuma (Kotus type 10/koira, no gradation)
nominative		asuma	asumat
genitive		asuman	asumien
partitive		asumaa	asumia
illative		asumaan	asumiin
		singular	plural
nominative		asuma	asumat
accusative	nom.	asuma	asumat
	gen.	asuman
genitive		asuman	asumien asumain rare
partitive		asumaa	asumia
inessive		asumassa	asumissa
elative		asumasta	asumista
illative		asumaan	asumiin
adessive		asumalla	asumilla
ablative		asumalta	asumilta
allative		asumalle	asumille
essive		asumana	asumina
translative		asumaksi	asumiksi
abessive		asumatta	asumitta
instructive		—	asumin
comitative		See the possessive forms below.

Possessive forms of asuma (Kotus type 10/koira, no gradation)

first-person singular possessor singular plural nominative asumani asumani accusative nom. asumani asumani gen. asumani genitive asumani asumieni asumaini rare partitive asumaani asumiani inessive asumassani asumissani elative asumastani asumistani illative asumaani asumiini adessive asumallani asumillani ablative asumaltani asumiltani allative asumalleni asumilleni essive asumanani asuminani translative asumakseni asumikseni abessive asumattani asumittani instructive — — comitative — asumineni second-person singular possessor singular plural nominative asumasi asumasi accusative nom. asumasi asumasi gen. asumasi genitive asumasi asumiesi asumaisi rare partitive asumaasi asumiasi inessive asumassasi asumissasi elative asumastasi asumistasi illative asumaasi asumiisi adessive asumallasi asumillasi ablative asumaltasi asumiltasi allative asumallesi asumillesi essive asumanasi asuminasi translative asumaksesi asumiksesi abessive asumattasi asumittasi instructive — — comitative — asuminesi first-person plural possessor singular plural nominative asumamme asumamme accusative nom. asumamme asumamme gen. asumamme genitive asumamme asumiemme asumaimme rare partitive asumaamme asumiamme inessive asumassamme asumissamme elative asumastamme asumistamme illative asumaamme asumiimme adessive asumallamme asumillamme ablative asumaltamme asumiltamme allative asumallemme asumillemme essive asumanamme asuminamme translative asumaksemme asumiksemme abessive asumattamme asumittamme instructive — — comitative — asuminemme second-person plural possessor singular plural nominative asumanne asumanne accusative nom. asumanne asumanne gen. asumanne genitive asumanne asumienne asumainne rare partitive asumaanne asumianne inessive asumassanne asumissanne elative asumastanne asumistanne illative asumaanne asumiinne adessive asumallanne asumillanne ablative asumaltanne asumiltanne allative asumallenne asumillenne essive asumananne asuminanne translative asumaksenne asumiksenne abessive asumattanne asumittanne instructive — — comitative — asuminenne third-person possessor singular plural nominative asumansa asumansa accusative nom. asumansa asumansa gen. asumansa genitive asumansa asumiensa asumainsa rare partitive asumaansa asumiaan asumiansa inessive asumassaan asumassansa asumissaan asumissansa elative asumastaan asumastansa asumistaan asumistansa illative asumaansa asumiinsa adessive asumallaan asumallansa asumillaan asumillansa ablative asumaltaan asumaltansa asumiltaan asumiltansa allative asumalleen asumallensa asumilleen asumillensa essive asumanaan asumanansa asuminaan asuminansa translative asumakseen asumaksensa asumikseen asumiksensa abessive asumattaan asumattansa asumittaan asumittansa instructive — — comitative — asumineen asuminensa

Derived terms

compounds

• asumajäte
• asumalähiö

 

Further reading

• “asuma”, in Kielitoimiston sanakirja [Dictionary of Contemporary Finnish]‎^[1] (in Finnish) (online dictionary, continuously updated), Kotimaisten kielten keskuksen verkkojulkaisuja 35, Helsinki: Kotimaisten kielten tutkimuskeskus (Institute for the Languages of Finland), 2004–, retrieved 2023-07-01

Etymology 2

Participle

asuma

1. (rare) agent participle of asua

Declension

Inflection of asuma (Kotus type 10/koira, no gradation)
nominative		asuma	asumat
genitive		asuman	asumien
partitive		asumaa	asumia
illative		asumaan	asumiin
		singular	plural
nominative		asuma	asumat
accusative	nom.	asuma	asumat
	gen.	asuman
genitive		asuman	asumien asumain rare
partitive		asumaa	asumia
inessive		asumassa	asumissa
elative		asumasta	asumista
illative		asumaan	asumiin
adessive		asumalla	asumilla
ablative		asumalta	asumilta
allative		asumalle	asumille
essive		asumana	asumina
translative		asumaksi	asumiksi
abessive		asumatta	asumitta
instructive		—	asumin
comitative		—	asumine

Possessive forms of asuma (Kotus type 10/koira, no gradation)
first-person singular possessor singular plural nominative asumani asumani accusative nom. asumani asumani gen. asumani genitive asumani asumieni asumaini rare partitive asumaani asumiani inessive asumassani asumissani elative asumastani asumistani illative asumaani asumiini adessive asumallani asumillani ablative asumaltani asumiltani allative asumalleni asumilleni essive asumanani asuminani translative asumakseni asumikseni abessive asumattani asumittani instructive — — comitative — asumineni second-person singular possessor singular plural nominative asumasi asumasi accusative nom. asumasi asumasi gen. asumasi genitive asumasi asumiesi asumaisi rare partitive asumaasi asumiasi inessive asumassasi asumissasi elative asumastasi asumistasi illative asumaasi asumiisi adessive asumallasi asumillasi ablative asumaltasi asumiltasi allative asumallesi asumillesi essive asumanasi asuminasi translative asumaksesi asumiksesi abessive asumattasi asumittasi instructive — — comitative — asuminesi first-person plural possessor singular plural nominative asumamme asumamme accusative nom. asumamme asumamme gen. asumamme genitive asumamme asumiemme asumaimme rare partitive asumaamme asumiamme inessive asumassamme asumissamme elative asumastamme asumistamme illative asumaamme asumiimme adessive asumallamme asumillamme ablative asumaltamme asumiltamme allative asumallemme asumillemme essive asumanamme asuminamme translative asumaksemme asumiksemme abessive asumattamme asumittamme instructive — — comitative — asuminemme second-person plural possessor singular plural nominative asumanne asumanne accusative nom. asumanne asumanne gen. asumanne genitive asumanne asumienne asumainne rare partitive asumaanne asumianne inessive asumassanne asumissanne elative asumastanne asumistanne illative asumaanne asumiinne adessive asumallanne asumillanne ablative asumaltanne asumiltanne allative asumallenne asumillenne essive asumananne asuminanne translative asumaksenne asumiksenne abessive asumattanne asumittanne instructive — — comitative — asuminenne third-person possessor singular plural nominative asumansa asumansa accusative nom. asumansa asumansa gen. asumansa genitive asumansa asumiensa asumainsa rare partitive asumaansa asumiaan asumiansa inessive asumassaan asumassansa asumissaan asumissansa elative asumastaan asumastansa asumistaan asumistansa illative asumaansa asumiinsa adessive asumallaan asumallansa asumillaan asumillansa ablative asumaltaan asumaltansa asumiltaan asumiltansa allative asumalleen asumallensa asumilleen asumillensa essive asumanaan asumanansa asuminaan asuminansa translative asumakseen asumaksensa asumikseen asumiksensa abessive asumattaan asumattansa asumittaan asumittansa instructive — — comitative — asumineen asuminensa

Anagrams

• musaa, sauma, sumaa

Galician

Verb

asuma

1. inflection of asumir:
   1. first/third-person singular present subjunctive
   2. third-person singular imperative

Latvian

Noun

asuma m

1. genitive singular of asums

Romanian

Etymology

Borrowed from French assumer, from Latin assumare.

Verb

a asuma (third-person singular present asumă, past participle asumat) 1st conjugation

1. to assume

Conjugation

    conjugation of asuma (first conjugation, no infix)

infinitive			a asuma
gerund			asumând
past participle			asumat
number		singular			plural
person		1st person	2nd person	3rd person	1st person	2nd person	3rd person
indicative		eu	tu	el/ea	noi	voi	ei/ele
	present	asum	asumi	asumă	asumăm	asumați	asumă
	imperfect	asumam	asumai	asuma	asumam	asumați	asumau
	simple perfect	asumai	asumași	asumă	asumarăm	asumarăți	asumară
	pluperfect	asumasem	asumaseși	asumase	asumaserăm	asumaserăți	asumaseră
subjunctive		eu	tu	el/ea	noi	voi	ei/ele
	present	să asum	să asumi	să asume	să asumăm	să asumați	să asume
imperative		—	tu	—	—	voi	—
	affirmative		asumă			asumați
	negative		nu asuma			nu asumați

Spanish

Verb

asuma

1. inflection of asumir:
   1. first/third-person singular present subjunctive
   2. third-person singular imperative