jaan

See also: Jaan, Jáan, and jään

Estonian

Etymology 1

From Jaan (“John”). June 24th, the day of the celebration, was designated as a feast day for St. John the Baptist by the Christian church.

Noun

jaan (genitive jaani, partitive jaani)

1. Midsummer Day

   Synonym: jaanipäev

Inflection

Declension of jaan (ÕS type 22e/riik, length gradation)
		singular	plural
nominative		jaan	jaanid
accusative	nom.
	gen.	jaani
genitive			jaanide
partitive		jaani	jaane jaanisid
illative		jaani jaanisse	jaanidesse jaanesse
inessive		jaanis	jaanides jaanes
elative		jaanist	jaanidest jaanest
allative		jaanile	jaanidele jaanele
adessive		jaanil	jaanidel jaanel
ablative		jaanilt	jaanidelt jaanelt
translative		jaaniks	jaanideks jaaneks
terminative		jaanini	jaanideni
essive		jaanina	jaanidena
abessive		jaanita	jaanideta
comitative		jaaniga	jaanidega

Derived terms

• jaanipäev
• jaanituli
• jaaniuss

Descendants

• → Ingrian: Jaani

Etymology 2

Noun

jaan (genitive jaani, partitive jaani)

1. Abbreviation of jaanuar: Jan.

Inflection

Declension of jaan (ÕS type 22e/riik, length gradation)
		singular	plural
nominative		jaan	jaanid
accusative	nom.
	gen.	jaani
genitive			jaanide
partitive		jaani	jaane jaanisid
illative		jaani jaanisse	jaanidesse jaanesse
inessive		jaanis	jaanides jaanes
elative		jaanist	jaanidest jaanest
allative		jaanile	jaanidele jaanele
adessive		jaanil	jaanidel jaanel
ablative		jaanilt	jaanidelt jaanelt
translative		jaaniks	jaanideks jaaneks
terminative		jaanini	jaanideni
essive		jaanina	jaanidena
abessive		jaanita	jaanideta
comitative		jaaniga	jaanidega

Further reading

• jaan in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)

Finnish

Verb

jaan

1. first-person singular present indicative of jakaa

Anagrams

• Anja, ajan, jana

North Frisian

Alternative forms

• iaan

Etymology

From Old Frisian ān, ēn, from Proto-Germanic *ainaz.

Numeral

jaan

1. (Heligoland) one

West Frisian

Etymology

From Old Frisian jeva, from Proto-Germanic *gebaną.

Pronunciation

• IPA^(key): /jaːn/

Verb

jaan

1. (transitive) To give.
2. (reflexive) To go, to leave.

Inflection

Irregular
infinitive	jaan
3rd singular past	joech
past participle	jûn
infinitive	jaan
long infinitive	jaan
gerund	jaan n
auxiliary	hawwe
indicative	present tense	past tense
1st singular	jou	joech
2nd singular	joust	joechst
3rd singular	jout	joech
plural	jouwe	joegen
imperative	jou
participles	jaand, jaande	jûn

Further reading

• “jaan”, in Wurdboek fan de Fryske taal (in Dutch), 2011

Wolof

Noun

jaan

1. snake