jaanikutu

Ingrian

Etymology

From Jaani (“Midsummer”) +‎ kutu (“spawn”).

Pronunciation

• (Ala-Laukaa) IPA^(key): /ˈjɑːniˌkutu/, [ˈjɑːnĭˌkutu]
• (Soikkola) IPA^(key): /ˈjɑːniˌkutu/, [ˈjɑːniˌɡ̊ud̥u]
• Rhymes: -utu
• Hyphenation: jaa‧ni‧ku‧tu

Noun

jaanikutu

1. Baltic herring spawn caught around the time of Midsummer

Declension

Declension of jaanikutu (type 4/koivu, t- gradation, gemination)
	singular	plural
nominative	jaanikutu	jaanikuut
genitive	jaanikuun	jaanikuttuin, jaanikutuloin
partitive	jaanikuttua	jaanikutuja, jaanikutuloja
illative	jaanikuttuu	jaanikuttui, jaanikutuloihe
inessive	jaanikuus	jaanikuuis, jaanikutulois
elative	jaanikuust	jaanikuuist, jaanikutuloist
allative	jaanikuulle	jaanikuuille, jaanikutuloille
adessive	jaanikuul	jaanikuuil, jaanikutuloil
ablative	jaanikuult	jaanikuuilt, jaanikutuloilt
translative	jaanikuuks	jaanikuuiks, jaanikutuloiks
essive	jaanikutunna, jaanikuttuun	jaanikutuinna, jaanikutuloinna, jaanikuttuin, jaanikutuloin
exessive1)	jaanikutunt	jaanikutuint, jaanikutuloint
1) obsolete *) the accusative corresponds with either the genitive (sg) or nominative (pl) **) the comitative is formed by adding the suffix -ka? or -kä? to the genitive.

References

• Ruben E. Nirvi (1971) Inkeroismurteiden Sanakirja, Helsinki: Suomalais-Ugrilainen Seura, page 104