kogu

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *koko. Cognate to Finnish koko (“size”), koota (“to gather”) and kokous (“assembly, meeting”). Compare also Eastern Mari кугу (kugu, “big”)

Noun

kogu (genitive kogu, partitive kogu)

1. assembly, council
2. body, mass

Declension

Declension of kogu (ÕS type 17/elu, no gradation)
		singular	plural
nominative		kogu	kogud
accusative	nom.
	gen.	kogu
genitive			kogude
partitive		kogu	kogusid
illative		kokku kogusse	kogudesse
inessive		kogus	kogudes
elative		kogust	kogudest
allative		kogule	kogudele
adessive		kogul	kogudel
ablative		kogult	kogudelt
translative		koguks	kogudeks
terminative		koguni	kogudeni
essive		koguna	kogudena
abessive		koguta	kogudeta
comitative		koguga	kogudega

Pronoun

kogu

1. all, whole, entire

Usage notes

Does not inflect.

Derived terms

• raamatukogu
• riigikogu