põimukuu

Võro

Etymology

From põim +‎ kuu.

Noun

põimukuu (genitive põimukuu, partitive põimukuud)

1. August

Inflection

Inflection of põimukuu

	singular	plural
nominative	põimukuu	põimukuuq
accusative	põimukuu	põimukuuq
genitive	põimukuu	põimukuiõ
partitive	põimukuud	põimukuid
illative	põimukuuhõ põimukuuhtõ	põimukuihõ põimukuihtõ
inessive	põimukuun põimukuuhn	põimukuin põimukuihn
elative	põimukuust	põimukuist
allative	põimukuulõ	põimukuilõ
adessive	põimukuul	põimukuil
ablative	põimukuult	põimukuilt
translative	põimukuus	põimukuis
terminative	põimukuuniq	põimukuiniq
abessive	põimukuuldaq	põimukuildaq
comitative	põimukuugaq	põimukuiõgaq

See also

• (Gregorian calendar months) vahtsõaastakuu, radokuu, urbõkuu, mahlakuu, lehekuu, piimäkuu, hainakuu, põimukuu, süküskuu, rehekuu, märtekuu, joulukuu ^{(Category: vro:Months)}