poeg

Estonian

Etymology

From Proto-Finnic *poika, from Proto-Uralic *pojka.

Pronunciation

• IPA^(key): /ˈpoe̯ɡ̊/, [ˈpoe̯ɡ̊]
• Rhymes: -oeɡ
• Hyphenation: poeg

Noun

poeg (genitive poja, partitive poega)

1. son (of a human)
2. offspring (of an animal)

Declension

Declension of poeg (ÕS type 22i/külm, g-j gradation)
		singular	plural
nominative		poeg	pojad
accusative	nom.
	gen.	poja
genitive			poegade
partitive		poega	poegi poegasid
illative		poega pojasse	poegadesse pojisse
inessive		pojas	poegades pojis
elative		pojast	poegadest pojist
allative		pojale	poegadele pojile
adessive		pojal	poegadel pojil
ablative		pojalt	poegadelt pojilt
translative		pojaks	poegadeks pojiks
terminative		pojani	poegadeni
essive		pojana	poegadena
abessive		pojata	poegadeta
comitative		pojaga	poegadega

Compounds

• Kalevipoeg
• õepoeg

 

References

• poeg in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
• “poeg”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009