Brüssel

Brüssel
prantsuse	Ville de Bruxelles
hollandi	Stad Brussel
saksa	Stadt Brüssel
	Lipp Vapp
	Pindala: 32,61 km²
	Elanikke: 195 546 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 50° 51′ N, 4° 21′ E
	Brüsseli linna asend Pealinna Brüsseli piirkonnas

Brüssel [br'üssel] (prantsuse keeles Bruxelles, hollandi keeles Brussel, saksa keeles Brüssel) on de iure Belgia pealinn.

Linn kuulub Pealinna Brüsseli piirkonna koosseisu, kuid on samas ka teise piirkonna – Flandria – pealinn.

Brüssel on kasvanud väikesest asulast Zenne (Senne) jõe kaldal oluliseks Euroopa linnaks. Pärast Teist maailmasõda on Brüsselist saanud rahvusvahelise poliitika oluline keskus. Linnas on palju rahvusvahelisi organisatsioone, mis annavad tööd paljudele poliitikuile, diplomaatidele ja ametnikele.^[2]

Brüssel on de facto Euroopa Liidu pealinn. Seal asub mitu Euroopa Liidu asutust, sh Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament, kuigi viimase juriidiline haru paikneb Luxembourgis ja väiksema osa aastast koguneb Euroopa Parlament Strasbourgis.^[3]

Brüsselist voolab läbi Zenne jõgi, mille lõik kesklinnas on kaetud kinni juba aastail 1867–1871.

Rahvusvahelised organisatsioonid

Brüsselis asub mitme rahvusvahelise organisatsiooni peakorter. Neist olulisemad on NATO ja Euroopa Liit.

Linna nime päritolu

Brüsseli nimi on pärit vanahollandikeelsest sõnast Bruocsella, Brucsella või Broekzele, mille esimene pool (bruoc, bruc või broek) tähendab sood ning teine (sella või zele) ühetoalist maja, templit või kabelit. Samad sõnatüved olid ka keldi keeltes. Niihästi hollandi kui ka prantsuse keeles on ajapikku täht k sõnast kadunud ja z hääldub s-ina. Ka ülejäänud Pealinna Brüsseli piirkonna kohanimed on hollandi päritolu, peale Evere, mis on keldi päritolu.

Ajalugu

Saksa-Rooma keiser Otto II läänistas 977. aastal impeeriumi läänepiiril asuva Alam-Lotringi hertsogkonna Prantsuse kuninga Louis IV pojale Charlesile. Ehkki linna on mainitud varemgi, peetakse linna asutamiseks just aastat 979, mil Charles ehitas väikese kindluse Saint-Géry saarele Zenne jõel. Pärast tema surma 997. aastal läks piirkond Leuveni dünastiale, sest Leuveni krahv Lambert I abiellus Charlesi tütrega. Leuveni dünastia valitses linnas 1406. aastani ja laiendas oma valdusi. Lõpuks oli suguvõsa pea tiitliks Brabandi, Lotringi ja Limburgi hertsog. Juba 11. sajandil sai Brüsselist oluline peatuspaik teel Bruggest Kölni. Samal ajal ehitati korralik kindlus ja linnamüür.

Aastail 1357–1379 ehitati uus linnamüür, sest vana oli jäänud väikseks. Vana linnamüüri tuntakse praegu nn väikse rõnga ja pentagoonina, uut nn suure rõngana. Väikse rõnga ümbermõõt on 8 km, suurel rõngal 30 km. Väikse rõnga müür ei ole säilinud, selle laskis lammutada tollane Brabandi, Lotringi ja Limburgi hertsog Joseph II. Müüri asemel on tänavad.

1405. aastal suri Leuveni dünastia välja. Brabant läks Burgundia dünastiale, sest Leuveni viimane krahvinna Margaretha III oli abielus Burgundia hertsogi Philippe Südiga. Burgundia dünastia valitses piirkonda 1482. aastani, mil suri Charles Südi tütar Marie. Samal aastal läks Burgundia Habsburgidele, sest Saksa-Rooma keiser Maximilian I oli Mariega abielus. Habsburgidele kuulus Brabant 1794. aastani, mil Prantsusmaa selle vallutas.

13.–15. augustil 1695 purustas Prantsusmaa suurtükivägi Üheksa-aastase sõja käigus Brüsseli. Puhkes palju tulekahjusid, milles hävis kokku 4000–5000 maja, kolmandik linna, sh Grand Palace. Pommitamise kestel hävitati arvukalt kultuuriväärtusi. Linnal ei olnud sel ajal sõjalist tähtsust, sõjaväelasi seal peaaegu polnud, Prantsusmaa ei saanud midagi Brüsseli hävitamisest. See oli Lääne-Euroopa ajaloo esimene juhtum, kus tsiviilelanikkonna vastu niisugust jõudu rakendati. Selline vandalism alandas Prantsusmaa kuninga Louis XIV mainet.

Belgia liideti Prantsuse revolutsiooni ajal Prantsusmaaga, järgnenud Napoleoni sõdades Hollandiga, kellele Viini kongress 1815 ka Belgia määras. 1830. aastal puhkes Hollandis kodusõda, mis lõppes riigi poolitumisega. Tekkinud Belgia riigi pealinnaks sai Brüssel.

1960. aastate algul lammutati Brüsselis palju vanu ning sageli suure ajaloolise ja arhitektuurilise väärtusega hooneid, et teha ruumi uutele. Sealjuures ei pööratud erilist tähelepanu uute hoonete välimusele ega sellele, et nood ümbrusega kokku sobiksid. Sellist anarhilist linnaplaneerimise stiili nimetatakse brüsseliseerimiseks.

1869. aastal avati Brüsselis hobutramm. Hiljem asendati see mootortrammiga. 1952. aastal avati esimene eelmetrooliin ehk maa-alune trammiliin. 2009. aastal oli Brüsseli trammiliinide pikkus 133,9 km, millest 12,1 km oli tunneleis. 2011. aastal oli Brüsselis 19 trammiliini. 1976. aastal avati Brüsseli metroo esimene liin. 2011. aastal on Brüsselis seitse metrooliini 68 peatusega.

Kliima

Brüsselis on mereline kliima, sest Atlandi ookeanilt saabuvad sinna sageli niisked õhumassid. Sademed jaotuvad aasta lõikes ühtlaselt. Kõige rohkem sajab novembris ja detsembris (79 mm), kõige vähem veebruaris (53 mm) ja aprillis (54 mm). Augustis on keskmiselt üheksa sajupäeva, teistes kuudes 10–13.