Ruhnu ühendamine Eestiga toimus aastatel 1919–1923 Eesti ja Läti vaheliste piirivaidluste tulemusena.
Mõlemad riigid pretendeerisid iseseisvumise järel Ruhnu saarele, mis asus Läti maismaale märksa lähemal kui Eestile. Eesti Ajutine Valitsus kuulutas esmakordselt ja ühepoolselt Ruhnu saare Eestile kuuluvaks 17. jaanuaril 1919 ning kinnitas selle otsuse Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korraga 4. juunil 1919.
Otsustavaks Ruhnu saatuse üle otsustamisel kujunes lõpuks saare rootslastest elanike endi eelistus liituda pigem Eestiga, kuna ruhnlaste esialgne soov, et saar ühendataks Rootsiga, ei tulnud Rootsi valitsuse vastuseisu tõttu kõne alla. Nii on eestirootslaste rolli esile tõstetud ning leitud, et tegemist oli nende olulise territoriaalse panusega Eesti riigi heaks, ilma milleta oleks piirivaidlused Eesti ja Läti vahel kestnud veel pikalt. Ruhnlaste otsust Eesti kasuks võis lisaks mõjutada paremate hülgepüügipiirkondade asumine Eesti vetes ning Ruhnu meeste harjumus ülejäänud Eesti alal asunud rootslaste küladest naisi võtmas käia.
Läti pretendeeris Ruhnule sellegipoolest veel pikalt, loobudes püüdlustest saar oma valdustesse saada 1923. aasta lõpus seoses kahe riigi vahelise piirilepingu sõlmimisega. Loe edasi ...
