Ämari lennuväli

Ämari lennuväli on sõjaväelennuväli Lääne-Harju vallas.

Ämari lennuväli
Ämari Lennubaasi embleem
IATA: puudub – ICAO: EEEI
Üldandmed
Tüüp	sõjaväelennuväli
Valdaja	Kaitsevägi
Asukoht	30 km Tallinnast edelas
Avati	1945
Ülem	kol-ltn Roman Timofejev
Üksused	Ämari Lennubaas Õhuseiredivisjon
Üldkõrgus	20 m
Koordinaadid	59° 15′ 36″ N, 24° 12′ 30″ E
Kaart

Ajalugu

15. mail 1940 allkirjastati Moskvas Sõjaväeline kokkulepe Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel. Lepingus oli 23 artiklit ja 45 punktist koosnenud lisa. Sellega otsustati ka praegu Lääne-Harju valda jääva Ämari mõisa tulevik. Ämarisse kavandati Suurküla lennuvälja, kokku 240 hektarile. Kõik maa-alad tuli Punaarmeele üle anda 1. juuniks 1940.

Suurküla lennuväli

Ämaril asuva sõjaväelennuvälja väljaehitamist jätkati 1945. aastal; NSV Liidu Kaitseministeerium rajas sinna Balti laevastiku mereväe varulennuvälja, kus hakkasid baseeruma 69. kaugmaa luurelennupolgu amfiibsed vesilennukid Catalina PBY-5A ja saate-hävituslennukid Jak-9P. Ämaris asunud üksuste põhilennuväljaks muutus see 1952. aastal. Nõukogude okupatsiooni ajal oli see tuntud eeskätt Suurküla lennuvälja (vene keeles аэродром Сууркюль, aerodrom Suurkjul) nime all, Vene sõjaväelaste hulgas levinult ka kui Sirgulii.

Ulatuslikum lennuvälja laiendamine algas 1956. aastal, kui rajati 2450 m pikkune lennurada. 20. sajandi viimasel veerandil hakkas Ämari lennuvälja baasina kasutama NSV Liidu mereväe Balti laevastiku pommituslennuvägi. Algul baseerusid lennuväljal reaktiivhävituslennukid MiG-15, MiG-17, hiljem ka MiG-21, MiG-27 (1979–1984) ning keskmaa pommitus- ja ründelennukid Su-24, ajuti ka transpordilennukid An-12 ja An-26. (NSV Liidu 321. hävitus-pommituslennuväe polk, sõjaväeosa nr 21180 loodi 1977. aastal). Ämari õhutõrjelennuväepolgu kütuse vaheladu asus Vasalemmas, laod Valkses ning raadiomajakad Karilepal ja Maerus (Leholas).

Lennuväli taasiseseisvnud Eestis

Pärast Eesti Vabariigi taastamist ja NSV Liidu lagunemist 1991. aastal oli lennuväli aastatel 1991–1994 NSV Liidu õigusjärglase Venemaa Föderatsiooni lennuväe valduses, seal asunud 170. merelennuväepolk viidi üle Tšernjahhovski (endine Insterburg Ida-Preisimaal) linna külje all asuvasse lennuväebaasi.

Ämari lennuväli

Eesti Vabariik võttis Ämari lennuvälja Venemaa Föderatsiooni Relvajõududelt üle 1994. aastal ning andis selle transpordi- ja sideministeeriumi haldusse. 3. aprillil 1996 läks Ämari lennuväli Eesti Kaitseministeeriumi haldusse, 19. detsembril 1996 andis Eesti valitsus selle Õhuväe Staabi valdusse. 15. mail 1997 asutati Ämaris lennuväljaväeosa lennubaas, mis kujunes hiljem rahvusvahelise kaaluga ühisõppuste ja lennuoperatsioonide läbiviimise paigaks.

Oktoobris 2000 lisandus Ämari lennubaasile radarjaam. Eesti Õhuseirekeskus(!?) (õhuruumi jälgimiskeskus) Ämaris lülitus kohe Balti riikide õhuruumi jälgivasse seirevõrku BALTNET ning aprillis 2004 ka NATO riikide õhuruumi kaitsevõrku NATINEADS (NATO Integrated Extended Air Defence System); viimane hõlmab peale radarite ka õhuruumi kaitset ja juhtimiskeskusi.

Juulis 2004 avati Ämari lennubaasis monument kõigile Eesti eest langenud lennuväelastele (Kalju Reiteli skulptuur "Viimane lend").

2010. aastaks rekonstrueeriti Ämari kõvakattega lennuväli, mis sai NATO nõudeid arvestava 2750 m pikkuse maandumisraja, et vajaduse korral Eesti pinnalt sõjaväelisi õhuturbeoperatsioone teostada.

2024. aastal viidi läbi lennuliiklusala remont, mis läks maksma ligikaudu 18,5 miljonit eurot (millest 12 miljonit panustas Luksemburg).

Vaata ka

• Ämari lennubaas