Ísafjörður
Ísafjörður (islandi keeles 'jääfjord') on linn Islandil, Vestfirðiri piirkonna ja Ísafjarðarbæri valla halduskeskus ja suurim linn. Ta asub Skutulsfjörduri fjordi ääres, mis on osa suuremast Isafjarðardjúpi fjordist.
Ísafjörður | |||
---|---|---|---|
| |||
Vaade Ísafjörðurile | |||
Pindala: 23,4 km² | |||
Elanikke: 2679 (2024) | |||
Koordinaadid: 66° 4′ N, 23° 9′ W | |||
Kõige tähtsam transpordikeskus linnas on sadam. Sadama kaudu on linnal parvlaevaühendus naaberasulatega ja aeg-ajalt saabub sadamasse reisilaevu turistidega. Maantee abil on linn ühendatud 15 km kaugusel loodesse jääva Bolungarvíkiga ja Súðavíkiga idas. 1996 valminud üherealine Vestfirðiri tunnel viib Flateyri ja Suðureyri juurde, samuti valla lõunaossa. Ísafjörðuril on lennujaam, kust toimuvad korrapärased lennud Reykjavíkki.
Ísafjörðuri elanike peamine tegevusala on kalapüük ning ta on üks Islandi suurimaid kalanduskeskusi. Alates 1980. aastatest, mil kalanduses algas poliitiliste piirangute ja kalavarude vähenemise tõttu allakäik, on linna elanike arv järjekindlalt vähenenud.
Hoolimata väikesest elanike arvust näeb Ísafjörður linnalik välja. Linnas on haigla, kultuurikeskus, muusikakool, kunstigalerii ja raamatukogu.
Ísafjörðurist on pärit Islandi president aastatel 1996–2016 Ólafur Ragnar Grímsson.
Ajalugu
muudaLandnámabóki (Islandi asustamise raamatu) järgi rajas esimese asula Skutulsfjörduri rannale Helgi Magri Hrólfsson 9. sajandil.
16. sajandil sai Ísafjörður väliskaubanduse sihtpunktiks. Sel ajal olid linnas tavalised nõiaprotsessid ning hulk inimesi pagendati linnast Hornstrandiri poolsaarele, kus praegu asub rahvuspark. 1786 moodustati linna ümber vald.
Kohalikus vabaõhumuuseumis säilitatakse Islandi vanimat maja, mis ehitati 1734. Tollest sajandist on säilinud veel kolm puumaja. Peamiselt ehitasid need välismaised kaupmehed.