Õhkpihusti
Õhkpihusti on õhusurve abil töötav tööriist vedelike pihustamiseks.
Õhkpihusti tööpõhimõte on selline, et pihusti torusse suunatud suruõhk imeb toruga ühendatud vedelikuanumas tekkiva alarõhu abil vedelikku kaasa kapillaartorudesse. Vedelik tõuseb mööda kapillaari ja satub tugevasse õhuvoolu, mis purustab tilgad imetillukesteks. Kapillaar ja õhutoru võivad paikneda teineteisega risti, aga kapillaar võib paikneda ka õhutoru sees. Pihusti otsast paiskub välja õhu ja vedeliku segu.
Õhkpihusti leiutas aastal 1879 Abner Peeler. Esimene õhkpihusti tuli müüki aastal 1893. Nendes asus vedelik kummist kolvis, mida tuli pigistada. Pigistamine surus vedeliku läbi kapillaaride, mis purustasid tilgad, ja paiskas vedelikuosakesed pihustist välja.
Esimese plastist valmistatud õhkpihusti, mida turustati, töötas 1947 välja Jules Montenier koos Plax Corporationi inseneridega. Kõigepealt kasutas ta seda kaenlaaluste deodorandi jaoks ja see töötas samuti pudeli pigistamise põhimõttel. Plastpudel patenteeriti kaubamärgi Stopette nime all ja ta jõudis kiiresti massidesse, sest Stopette hakkas telesarja "Kuulus või kummaline?" ("What's My Line?") peasponsoriks aastal 1950, mil see sari käivitus.
Esialgu oli plast ebakvaliteetne. Seetõttu oli vaja õhkpihusti pakkida kartongkarpi. Vedelikuanum oli sellest eraldi ja klient pidi pärast ostmist ise vedelikuanuma õhkpihustisse panema. Pärastpoole, kui plasti kvaliteet paranes, hakati tootma selliseid pihusteid, millesse vedelikuanum on kohe sisse ehitatud.
1960. aastate lõpus töötati välja päästikuga õhkpihustid, mida esimesena hakkas tootma AFA. Need said kohe populaarseks, sest vajasid vähem pumpamist kui pigistatavad õhkpihustid. Kuid esialgne, pigistatav kujundus on tänapäevani valdavaks jäänud väikeste õhkpihustite juures, millega näiteks deodoranti ihule piserdatakse.
Vaata ka
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Õhkpihusti |