Üheidulehelised
Üheidulehelised (Monocotyledoneae või Liliopsida) on katteseemnetaimede ehk õistaimede klass, kel on seemnes ainult üks iduleht.
Üheidulehelised | |
---|---|
Maisi võsu | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Üheidulehelised Monocotyledoneae |
Iseloomulikud tunnused
muudaÜheiduleheliste taimede lehed on tavaliselt rööp- või kaarroodsed ja piklikud, hästi arenenud lehetupega. Õis koosneb kolmest osast. Enamasti on nad rohttaimed ning neil on narmasjuurestik.
Üheiduleheliste taimede üheseemnelistel viljadel on tugev viljakest, mis on õhukese seemnekestaga kokku kasvanud. Seemnes on väike idu ja rohkesti toitekudet. Nende teine iduleht on täielikult taandarenenud. Seeme on seemnekestas tugevasti kinni, teris on ühest osast tömp, teisest otsast terav. Teravas osas paikneb idu koos idulehe, iduvarre ja idujuurega.
Üheidulehelistel puudub kambium. Sellepärast nende vars ei muutu jämedamaks, kui taim kasvab. Üheidulehelistele on omane pikk ja peenike, tavaliselt harunemata vars. Juhtsooned paiknevad varres korrapäratult.
Päritolu
muudaArvatakse, et üheidulehelised on kaheiduleheliste varases arengustaadiumis tekkinud haru. Nende võimalikud esivanemad olid ürgsed magnoolialised ja vesiroosilised. Igatahes eristusid nad teineteisest kiiresti pärast õistaimede tekkimist, sest vanimad üheiduleheliste kivistised pärinevad varajasest kriidiajastust.
Paljunemine
muudaÜheiduleheliste seas võib eristada tolmlemise alusel kolm evolutsioonisuunda:
- loomtolmlemine (orhideelised)
- tuultolmlemine (kõrrelised ja lõikheinalised)
- isetolmlemine (suletud õiekattega veetaimed)
Arvukus
muudaRahvusvaheline Looduskaitseliit eristab 59 300 liiki üheidulehelisi. Kõige liigirikkam üheiduleheliste sugukond on käpalised, kuhu kuulub üle 20 tuhande liigi.
Kasutamine
muudaPõllumajanduses kasvatatavast biomassist enamuse moodustavad üheidulehelised. Näiteks enamik teravilju on üheidulehelised. Üheidulehelised on ka suhkruroog ja bambus. Teised majanduslikult tähtsad üheiduleheliste sugukonnad on palmilised, banaanilised, ingverilised ja laugulised. Viimasesse kuuluvad sellised sageli kasutatavad köögiviljad nagu sibul ja küüslauk.
Paljusid üheidulehelisi kasvatatakse ilutaimena. Niisugused on näiteks liilia, nartsiss, iiris, amarüll, orhideed, kellukad ja tulbid.
Kõige kõrgem üheiduleheline on palm Ceroxylon quindiuense , mis kasvab Colombias ja kuni 60 m kõrguseks.
Vaata ka
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Üheidulehelised |