Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon (ingl United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, lühend UNESCO) on ÜRO allorganisatsioon, mis on loodud, et toetada ülemaailmset koostööd teaduse, hariduse, kultuuri, kommunikatsiooni, keskkonnakaitse ja inimõiguste vallas.

UNESCO lipp

UNESCO põhikirja allkirjastasid 37 riiki 16. novembril 1945 Londonis ning see jõustus pärast ratifitseerimist 20 riigis 4. novembril 1946. 2011. aasta seisuga kuulub UNESCO-sse 196 riiki. Eesti on UNESCO liige alates 14. oktoobrist 1991.

UNESCO peakonverents, kus kõik liikmesriigid on esindatud, toimub iga kahe aasta tagant. Seal määratakse kindlaks töösuunad ja selgepiirilised töökavad, mille elluviimist suunab 51 riigi esindajatest koosnev täitevkogu. Jooksvate küsimuste lahendamiseks töötab Pariisis organisatsiooni peakorteris UNESCO sekretariaat.

Töökavade täitmiseks vajalik raha saadakse liikmesriikide liikmemaksudest, mille määramisel lähtutakse riigi kogutoodangust.

UNESCO annab välja ajakirju, sealhulgas UNESCO Courier, mis ilmub 36 keeles ja pimedate kirjas ning tutvustab UNESCO tegevust ja teadusuuringuid, samuti eri maade ja kultuuride esindajate seisukohavõtte ülemaailmsete probleemide kohta. Erialased ajakirjad on näiteks Prospects, Museum, Impact of Science on Society, Nature and Resources. Paljudes keeltes antakse välja põhjalikke aastaraamatuid, seal hulgas "Statistical Yearbook", "Index Translationum" ja "World Communication Report".

UNESCO tegeleb ka maailmakirjanduse tähtsamate teoste tõlkimisega ning maailma rahvaste rahvamuusika salvestamisega, toetab pärimusliku käsitööoskuse säilitamist ning loovkunstnike õppe- ja tööreise.

UNESCO maailmapärandi nimistu

muuda
  Pikemalt artiklis UNESCO maailmapärandi nimistu

2024. aasta aprilli seisuga kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja 1199 objekti 168 liikmesriigist; UNESCO maailmapärandi konventsiooni on ratifitseerinud 195 liikmesriiki.[1]

UNESCO Eestis

muuda
  Pikemalt artiklis UNESCO Eestis

Eesti võeti UNESCO liikmeks 14. oktoobril 1991. Samal aastal moodustati ka UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon.

1997. aastal võeti Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandi nimistusse. 1998. aasta juunis avas UNESCO peadirektor Federico Mayor Tallinna raekoja seinal sellekohase mälestustahvli. 8. juunil 1998 kirjutasid Eesti president Lennart Meri ja Federico Mayor alla memorandumile Eesti Vabariigi ja UNESCO koostöö kohta.

15. juulil 2005 lisati UNESCO maailmapärandi nimekirja Tartu Ülikooli täheteadlase F.G.W. Struve geodeetiline kaar, see on 2820 km pikkune meridiaanilõik, mis ulatub Musta mere äärest Põhja-Jäämere äärde.[2]

UNESCO ametlik hoiuraamatukogu Eestis on Eesti Rahvusraamatukogu.

Peadirektorid

muuda
Julian Huxley   Suurbritannia 1946–1948
Jaime Torres Bodet   Mehhiko 1948–1952
John Wilkinson Taylor   Ameerika Ühendriigid 1952–1953
Luther Evans   Ameerika Ühendriigid 1953–1958
Vittorino Veronese   Itaalia 1958–1961
René Maheu   Prantsusmaa 1961–1974
Amadou-Mahtar M'Bow   Senegal 1974–1987
Federico Mayor Zaragoza   Hispaania 1987–1999
Koïchiro Matsuura   Jaapan 1999–2009
Irina Bokova   Bulgaaria 2009–2017
Audrey Azoulay   Prantsusmaa 2017–

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. UNESCO World Heritage List whc.unesco.org Kasutatud 16.04.2024.
  2. Struve geodeetiline kaar UNESCO maailmapärandi nimekirjas uudised.err.ee 18.07.2005. Kasutatud 25.06.2012.

Välislingid

muuda
  NODES
os 9