Ülo Ignats
Ülo Ignats (22. aprill 1951 Stockholm – 11. august 2011 Stockholm) oli eesti ajakirjanik.
Ülo Ignats sündis eesti põgenike peres[1] ja käis Stockholmi Eesti Koolis, hiljem õppis majandust ja ajakirjandust.
Ajakirjanikutööd alustas Ülo Ignats Expressenis, hiljem toimetas muu töö kõrval Ida-Euroopa Solidaarsuskomitee ajakirja Tidskriften Östeuropa. Tööd Stockholmi Eesti Päevalehes alustas ta 1976. aastal esialgu üks päev nädalas, kuid aja jooksul kasvas see täisajatööks. Eesti Päevalehe peatoimetajaks sai Ülo Ignats suvel 1994.[2].
Ülo Ignats on kirjutanud 1980.–1990. aastail mitu raamatut Eesti olukorra selgitamiseks, ent artiklikogumik, mille Ülo Ignatsi kolleegid koostasid ta juubeliteoseks, ilmus sügisel 2011 tema mälestuseks.[3] Aastal 2013 loodi tema testamendijärgse soovi kohaselt Eesti Rahvuskultuuri Fondi juurde Ülo Ignatsi nimeline allfond, toetamaks vaba ajakirjandust.
Ülo Ignats oli Rootsi Eestlaste Liidu (RELi) esinduskogu liige.
Tunnustus
muudaTeosed
muuda- "Vaba mehe vaba sõna". Tallinn 2011. ISBN 9789985794517
Viited
muuda- ↑ "Lühielulugu bibliograafia juures Immigrant-institutet'i kodulehel". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. september 2015. Vaadatud 12. juunil 2015.
- ↑ Vaba mehe vaba sõna. Tallinn, 2011
- ↑ Kalle Muuli. Mehe sõna. Postimees, 22. oktoober 2011
Välislingid
muuda- Suri Stockholmi Eesti Päevalehe peatoimetaja Ülo Ignats. Eesti Päevaleht, 13. august 2011
- KÖP. PERSONA. Ülo Ignats. Saate külaline on Rootsis ilmuva Eesti Päevalehe peatoimetaja Ülo Ignats. Autor ja toimetaja Marje Lenk. ERR, 19. august 2004
- Bibliograafia Immigrant-institutet'i kodulehel