Þingvallavatn
Þingvallavatn on riftiorus asuv järv Islandi edelaosas. 84 km² suuruse pindalaga[1] järve näol on tegemist saareriigi suurima loodusliku järvega. Järve suurim sügavus on 114 meetrit. Järve põhjakaldal asuvas Þingvelliris pandi aastal 930 alus Alþingile ning sellest on ka veekogu nime saanud.
| Þingvallavatn | |
|---|---|
 Järveäärsed lõhestikud | |
| Valgla maad | Island |
| Väljavool | Sogi jõgi |
| Pindala | 84 km² |
| Keskmine sügavus | 34 m |
| Suurim sügavus | 114 m |
| Maht | 2,856 km3 |
| Koordinaadid | 64° 11′ N, 21° 9′ W |
  | |
Järv moodustab osa Þingvelliri rahvuspargist. Järves leiduvate saarte vulkaaniline teke on selgelt nähtav ning järve suurim saar on Sandey. Järve ümbritsevad lõhed ja murrangud tähistavad kohta, kus saavad kokku Euraasia ja Põhja-Ameerika laamad. Neist murrangutest suurim on Almannagjá kanjon. Silfra lõhestik on menukas sukeldumis- ja snorgeldamiskoht. Järvest voolab välja vaid Sogi jõgi.
Järves elutsevatest kaladest üks märkimisväärseimaid on Arktika paalia.[2]
Viited
muuda- ↑ "Hvað er Þingvallavatn djúpt?" (islandi).
- ↑ Malmquist, H. J., Snorrason, S. S., Skulason, S., Jonsson, B., Sandlund, O. T., & Jonasson, P. M. (1992). Diet differentiation in polymorphic Arctic charr in Thingvallavatn, Iceland. Journal of Animal Ecology, 21-35.