Šoti keel
Indoeuroopa keelkonna läänegermaani alamrühma kuuluv keel
- Mitte segi ajada gaeli keelega
See artikkel vajab toimetamist. (September 2006) |
Šoti keel on läänegermaani keelte hulka kuuluv keel, inglise keele lähisugulaskeel.
šoti keel (Scots leid) | |
---|---|
Kõneldakse | Šotimaa, Ulster |
Kokku kõnelejaid | emakeelena u 100 000, kokku u 1,5 miljonit[1] |
Keelesugulus |
indoeuroopa keeled germaani keeled läänegermaani keeled šoti keel |
Keelekoodid | |
ISO 639-2 | sco |
Šoti keele leviala |
Seda kõneldakse Šotimaal ning osalt ka Põhja-Iirimaal. Šoti keelt kõneleb kokku umbes 1,5 miljonit inimest, neist emakeelena umbes 100 000.
Šoti keelt on peetud Šotimaal kõneldavaks inglise keele variandiks, kuid ta erineb märkimisväärselt šoti inglise keelest, mida õpetatakse ka koolis. Seda on peetud ka eraldiseisvaks germaani keeleks, nagu rootsi keel on eraldiseisev taani keelest.
1707. aasta ühinemisaktiga, millega Šotimaa liitus Inglismaaga, peeti šoti keelt inglise keelest eraldiseisvaks keeleks.
Kuulsaim šotikeelne kirjanik on Robert Burns.
Vaata ka
muudaViited
muudaŠotikeelne Vikipeedia |