14. september
kuupäev
<< September >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 | 1 |
2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
30 | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 |
2024 |
14. september on Gregoriuse kalendri 257. (liigaastal 258.) päev. Juliuse kalendri järgi 1. september (1901–2099).
Sündmused
muuda- 1803 – asutati Tartu Ülikooli kunstimuuseum ja joonistuskool.
- 1906 – Tartus avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastekool, millest kujunes esimene eesti õppekeelega keskkool.[1]
- 1911 – avati Tallinna Linna Tütarlaste Kommertskool.[2]
- 1927 – Saaremaale saabus Kaali kraatri uurimise eesmärgil Alfred Wegener.
- 1939 – Orzełi juhtum: Tallinna sadamasse sisenes väidetavalt mootorrikke tõttu Poola allveelaev Orzel, mis seaduse järgi interneeriti.[3]
- 1941 – Teine maailmasõda: Saksa vägede dessant maabus Muhus.
- 1944 – Teine maailmasõda: algas Punaarmee pealetung Emajõe liinil.
- 1964 – Tõraveres avati selle ja järgmise päeva jooksul Wilhelm Struve nimeline Tartu Astrofüüsika Observatoorium.[3]
- 1970 – asutati Eesti NSV Filmi-, Foto- ja Fonodokumentide Riiklik Keskarhiiv.
- 1992 – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu lõpetas tegevuse.
- 2003 – toimus rahvahääletus Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses. 867 714 hääleõiguslikust kodanikust käis hääletamas 555 835 inimest ehk 64,06%. Poolthääli kogunes 369 657 ehk 66,83% hääletanute arvust, vastu oli 183 454 inimest ning kehtetuks tunnistati 2724 hääletussedelit.[4]
- 2007 – Tartus avati Tartu tammik.
- 2013 – Hennes & Mauritz avas oma kiirmoebrändi H&M esimese kaupluse Eestis. Rocca al Mare kaubanduskeskuses 2500 ruutmeetril asuva poe avamisel pakuti esimesele kümnele külastajale 100-euroseid kinkekaarte, mis tõi inimesed terveks ööks poe ette järjekorda seisma.
Maailmas
muuda- 775 – Bütsantsi keisriks sai pärast Konstantinos V surma Leo IV.[5]
- 1752 – Briti impeerium läks üle Gregoriuse kalendrile.
- 1770 – Taanis kehtestati minister Johann Friedrich Struensee eestvedamisel täielik ajakirjandusvabadus.
- 1808 – Vene-Rootsi sõda: Vene armee võitis Oravaisi lahingus otsustavalt Rootsi sõjaväge, mis pidi seepeale Soomest välja tõmbuma.
- 1812 – 1812. aasta isamaasõda: Napoleon Bonaparte'i väed sisenesid võitluseta Moskvasse. Venelased süütasid linna põlema.
- 1829 – sõlmiti Adrianoopoli rahuleping, millega lõppes Vene-Türgi sõda (1828–1829) ja Kreeka iseseisvussõda.
- 1847 – Ameerika-Mehhiko sõda: USA väed Winfield Scotti juhtimisel hõivasid Mehhiko pealinna Mexico.
- 1886 – patenteeriti kirjutusmasina lint.
- 1893 – Brasiilia merevägi pommitas president Floriano Peixoto vastase mässu järel Guanabara lahelt oma pealinna Rio de Janeirot ja selle kindlustusi.
- 1911 – Dmitri Bogrov tulistas Kiievi ooperiteatris Venemaa peaministrit Pjotr Stolõpinit.
- 1917 – Venemaa Ajutine Valitsus kuulutas Venemaa vabariigiks.
- 1948 – New Yorgis pandi nurgakivi ÜRO peahoonele.
- 1954 – Totski polügoonil Orenburgi oblastis katsetati sõjaväeõppuste raames 40-kilotonnist tuumapommi.[6]
- 1956 – IBM esitles esimest kõvakettaga arvutit – IBM 305 RAMACi.
- 1959 – Kuul maandus esimene nii kaugele jõudnud kosmoselaev – Luna 2.
- 1960 – Iraak, Iraan, Kuveit, Saudi Araabia ja Venezuela asutasid Bagdadis Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni – OPECi.
- 1973 – Lätis asutati riigi esimese rahvuspargina Gauja rahvuspark.
- 1982 – Monaco vürstinna Grace suri autoõnnetuses saadud vigastustesse.
- 1990 – alustati "Inimese genoomi projekti".
- 1998 – Põhja-Iirimaal kogunes rahuleppe alusel valitud parlament.
- 2003 – Rootsis lükati referendumil 56,2% häältega tagasi valitsuse kava minna üle eurole.
- 2015 – laseritega töötavad gravitatsioonilainete detektorid (LIGO) tuvastasid kahe suure musta augu kokkupõrke, mis oli juhtunud 1,3 miljardi valgusaasta kaugusel.
Sündinud
muuda- Pikemalt artiklis sündinud 14. septembril
- 1905 – Reinier Cornelis Keller, hollandi kabetaja
- 1942 – Kuldar Sink, eesti helilooja ja flöödimängija
- 1947 – Kaur Alttoa, eesti kunstiteadlane
- 1950 – Tiit Kiik, eesti organist
- 1951 – Natalia Jalviste, Eesti telerežissöör
- 1951 – Mati Vaarmann, Eesti riigiametnik
- 1952 – Kalju Enniko, eesti luuletaja
- 1952 – Reet Varblane, eesti kunstiteadlane
- 1954 – Lauri Kärk, eesti filmiteoreetik
- 1955 – Ingmar Ott, eesti bioloog
- 1956 – Jaan Ginter, eesti õigusteadlane
- 1958 – Mati Jostov, majandustegelane ja poliitik
- 1963 – Igor Rõtov, eesti meediategelane
- 1963 – Ülo Mälgand, eesti muusik
- 1965 – Dmitri Medvedev, Venemaa poliitik ja ettevõtja
- 1969 – Indrek Rumma, eesti korvpallur
- 1971 – Kristjan Jõekalda, eesti teleajakirjanik
- 1974 – Hicham El Guerrouj, Maroko jooksja
- 1978 – Carmen Kass, eesti modell
- 1982 – Sergo Vares, eesti näitleja
Surnud
muuda- Pikemalt artiklis Surnud 14. septembril
- – 775Konstantinos V[5]
- 1321 – Dante Alighieri, itaalia proosakirjanik ja luuletaja
- 1523 – Hadrianus VI, Rooma paavst
- 1836 – Aaron Burr, USA poliitik
- 1851 – James Fenimore Cooper, USA kirjanik
- 1901 – William McKinley, USA poliitik
- 1920 – Semjon Vengerov, vene kirjanduskriitik ja kirjandusajaloolane
- 1927 – Isadora Duncan, USA tantsija
- 1955 – Ernst Leithammel, Eesti sõjaväelane
- 1982 – Kristján Eldjárn, Islandi president
- 1982 – Grace Kelly, USA filminäitleja
- 1986 – Aksel Palgi, Eesti kohtunik
- 2009 – Patrick Swayze, USA filminäitleja
Pühad
muuda- ...
Ilmarekordid
muuda- ...
Viited
muuda- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 169
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 146
- ↑ 3,0 3,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion.
- ↑ https://www.riigiteataja.ee/akt/630398
- ↑ 5,0 5,1 David Vseviov (2004). Bütsantsi keisrid. Valitsejad purpuris. Tallinn: Kunst.
- ↑ http://www.johnstonsarchive.net/nuclear/radevents/1954USSR1.html