Aedtill
|
See artikkel räägib taimeliigist; taimeperekonna kohta vaata artiklit Till (perekond); maitseaine kohta vaata artiklit Till (maitseaine); teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Till (täpsustus) |
Aedtill ehk till (Anethum graveolens) on sarikaliste sugukonda tilli perekonda kuuluv üheaastane rohttaimeliik.
| Aedtill | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Sarikalaadsed Apiales |
| Sugukond |
Sarikalised Apiaceae |
| Perekond |
Till Anethum |
| Liik |
Aedtill |
| Binaarne nimetus | |
|
Anethum graveolens L | |
| Sünonüümid | |
| |
Aedtill on pärit Vahemere piirkonnast ja Lääne-Aasiast[1].
Klassifikatsioon
muudaAedtillil klassifitseeritakse CoL-is järgmised alamliigid [2]:
- Anethum graveolens subsp. anatolicum
- Anethum graveolens subsp. australe
- Anethum graveolens subsp. copiosum
- Anethum graveolens subsp. graveolens
- Anethum graveolens subsp. nanum
- Anethum graveolens subsp. parvifolium
- Anethum graveolens subsp. tenerifrons.
Kirjeldus
muudaKasvab 40–60 cm kõrguseks, on saleda varrega, jaguneb peeneteks ja pehmeteks sulgjateks 10–20 cm pikkusteks lehisteks. Lehed on 1–2 mm läbimõõduga. Valgest kollaseni varieeruvad õied asuvad väikeste 2–9 cm diameetriste sarikate otsas, mis on koondunud omakorda liitsarikasse. Seemned on 4–5 mm pikad ja 1 mm paksused ning sirged või kergelt kaardus.
Kasutamine
muuda
Taime kasvatatakse eeskätt maitse- ja ravimtaimena, ka ilutaimena[1].
Maitsetaimena
muuda
Pikemalt artiklis Till (maitseaine)
Till sobib nii aedviljatoitude, sealhulgas keedukartuli, kui ka mitmesuguste liharoogade, sealhulgas kala ja koorikloomade maitsestamiseks. Edukalt sobitub till soojadesse ja külmadesse kastmetesse, määrde- ja kodujuustudesse, munatoitudesse ning salatitesse. Tavaliselt kasutatakse peeneks hakitult tilli noori võrseid ja lehti. Lähis-Idas maitsestatakse temaga pilaffi ja viinamarjalehtedest tehtud roogasid.[3]
Lausa kohustuslik lisand on till näiteks kurkide konserveerimisel, kuid seal eelistatakse hoopis puitunud varsi koos õisikute ja seemnetega. Tilliseemneid lisatakse pagaritoodetele, alkohoolsetele jookidele, marinaadidele ja teesegudele. Farmaatsiatööstus toodab seemnetest mitmesuguseid ravimeid, ekstrakte ja õlisid. Tilliseemnetega saab maitsestada ka juurviljasuppe, rasvaseid kalu, kaunviljadest (ubadest, hernestest või läätsedest) tehtud toite ning eri viisidel valmistatud vasikaliha.
Koostis
muudaTillis on tuvastatud ligi 40 liiki eeterlikku õli. Tillilehtedes on rohkesti askorbiinhapet, karotenoide, B-rühma vitamiine, sealhulgas foolhapet ja flavonoide. Tilliseemned sisaldavad 2,5–4% eeterlikke õlisid, C-vitamiini, karoteeni; flavonoide, fütontsiide, aniishappeid.
Tillis (ka teistes putkelistes) leiduv D-karvoon, võib tundlikel inimestel hilist kontaktallergiat põhjustada.[4]
Kultuuris
muudaEeskätt ravimtaimena kasvatati tilli juba antiikajal Egiptuses, Roomas ja Kreekas.[3] Antiik-Roomas oli tillipärjal kahelaadne tähendus.[5] Sellega krooniti kangelasi ja uskumuste kohaselt vältis see ka veini pähehakkamist, et saaks kauem juua.[5] Roomlased hõõrusid tilliga nahale ka aroomiõlisid, et enne lahinguid hingelist ja ihulist tugevust koguda.[5] Ülikutele tagas till vanas Roomas uskumuste kohaselt pikema valitsusaja.[5]
Nii roomlaste vallutusretked kui ka munkade töö kloostriaedades aitasid kaasa aedtilli levikule Euroopas.[3] Kiiresti kogus uus taim populaarsust nii kulinaarias kui ka taimravis ja oma valitsemisajal andis Karl Suur lausa ametliku korralduse tillikasvatuse edendamiseks.[3] Tolleaegsetel kuninglikel pidusöömingutel pakuti ülesöömise järelnähtude leevendamiseks värskeid tillioksi ja -lehti.[3] Aedtilli populaarsusele keskajal aitas kaasa tema kohapealse kasvatamise lihtsus ja odavus.[3]
Keskaegsel Inglismaal kasutati värskeid ja kuivatatud tillioksi kurjade vaimude peletamiseks ning hea une tagamiseks, samuti muutus see taim oluliseks kümblusvee lisandiks.[5] Saksamaal sidusid pruudid aedtilli õnnetoova taimena lausa pruudikimpu.[5]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 TEA entsüklopeedia (e-väljaanne: http://www.ents.ee:81/Default.aspx?aid=767[alaline kõdulink] (vaadatud 02.12.2012))
- ↑ Anethum, Catalogue of Life, veebiversioon (vaadatud 28.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Aedtill – tänuväärselt mitmekülgne maitsetaim[alaline kõdulink]
- ↑ Toimetaja Maie Laaniste, tõlkija Heli Kõiv, "Allergoloogia", lk 339, 2002, AS Medicina, ISBN 9985-829-40-9
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 Urmas Kokassaar, Aedtill lõhnab kogu suve[alaline kõdulink] 24. juuni 2012, Maaleht
Välislingid
muuda- Aedtill andmebaasis eElurikkus
