Aeronautika

Aeronautika (aero + kreeka keeles nautikē) on lennunduse haru, mis käsitleb õhust kergemaid lennuvahendeid, näiteks õhupalle, aerostaate ja stratostaate (stratosfäärlennuks kohandatud õhupall).

Areng

Esimesed ideed

Üheks esimeseks lennunduse arendajaks loetakse Leonardo da Vincit, kes 16. sajandi alguses pühendus linnuvaatlusele, mille pealt ta õppis lendamise tehnikaid. Vaatluste käigus tegi ta märkmeid lendamise kohta ja pani aluse aerodünaamikale. Ta disainis ka mitu lennumasinat, kuid ükski neist õhku ei tõusnud.

Kuumaõhupall

Esimesed lennud toimusid 18. sajandil Prantsusmaal, kus vennad Joseph ja Stephen Montgolfier leiutasid kuumaõhupalli. Nende esimeseks mehitamata lennuks loodud kuumaõhupall oli tehtud paberist ning see saadeti avalikkuse ees õhku 5. juunil 1783. See tõusis 305 meetri kõrgusele ning lend kestis kokku kümme minutit. Seejärel ehitasid vennad uue õhupalli veekindlast linasest kangast, mis saadeti õhku 19. septembril 1783 Versailles'st ning mille pardale pandi kukk, lammas ja part. Lend kestis kokku kaheksa minutit. Kaks kuud hiljem, 21. novembril sooritati esimene mehitatud lend Montgolfier’de ehitatud õhupalliga Pariisis.

Dirižaabel

Õhulaev

Kuumaõhupalliga tehti küll esimesed lennud, kuid nende navigeerimine osutus raskeks, kuna lennusuund sõltus tuulesuunast. Sellele probleemile leidis lahenduse Henri Giffard, kes 1852. aastal ehitas valmis täismõõtmetes õhulaeva, millele ta kinnitas väikese aurumootori ning propelleri, mille abil sai lennata aeglaselt vastutuult. Suurema innovatsiooni tegi Alberto Santos-Dumont, kes kinnitas õhulaevale sisepõlemismootori, millega ta sooritas esimese lennu 1898. aastal Pariisis.

Lõpliku arenduse õhulaeva ehituses tegi krahv Ferdinand von Zeppelin, kes disainis esimese jäiga kerega dirižaabli, mis sooritas esmalennu 2. juulil 1900. Järgmised 17 eluaastat pühendas Zeppelin just õhusõidukite ehitamisele. 1910. aastaks valmis tal esimene kommertslendudeks mõeldud õhulaev. Zeppelin suri 1917. aastal ja selleks ajaks oli ta loonud terve laevastiku. Tema leiutisi kasutati ka esimeses maailmasõjas pommitamises, kuid suure kere ja aeglase kiiruse tõttu ei osutunud need kasulikuks ja olid vastasele kergesti tabatavad sihtmärgid.

Tänapäev

Lennukite ja teiste õhust raskemate õhusõidukite tulekuga hakkasid kuumaõhupallide ja õhulaevade kasutamine järjest vähenema, kuna need on suuremad ning aeglasemad võrreldes teiste õhusõidukitega. Tänapäeval kasutatakse neid rohkem hobi korras ning lõbulendudeks, samas ka teaduslikel eesmärkidel. Viimane suur saavutus aeronautikas leidis aset 14. oktoobril 2012, kui austria langevarjur Felix Baumgartner tõusis heeliumiga täidetud õhupalli abil spetsiaalselt ehitatud kapslis 38 969,4 meetri kõrgusele ning sooritas sealt langevarjuhüppe, purustades sellega mitu maailmarekordit, sealhulgas õhupalli abil saavutatud kõrguse rekordi.