Afroaasia keeled
Afroaasia keeled (varasemad nimetused semi-hami keeled ja semiidi-hamiidi keeled) on keelkond, mille keeli kõneldakse peamiselt Aasia edelaosas ja Aafrika põhjaosas.
Afroaasia keeli on umbes 250 ja neid kõneleb üle 320 miljoni inimese.
See jaguneb kuude rühma:
- semi keeled (umbes 20 keelt Põhja-Aafrikas, Lähis-Idas ja Euroopas 240 miljoni kõnelejaga, sealhulgas akadi keel, heebrea keel, aramea keel, süüria keel, araabia keel, malta keel, lõunaaraabia keel ning Etioopia keeled (geezi ja amhara keel)
- Egiptuse keeled, sealhulgas vanaegiptuse keel ja kopti keel
- berberi keeled (Põhja-Aafrikas umbes 20 miljonit kõnelejat)
- kuši keeled (umbes 40 keelt peamiselt Somaalias, Etioopias ja Keenias umbes 40 miljoni kõnelejaga, sealhulgas oromo keel)
- omo keeled (umbes 40 keelt Lõuna-Etioopias ja Lääne-Keenias, sealhulgas varamo keel)
- Tšaadi keeled (umbes 140 keelt peamiselt Tšaadis, Nigeris, Nigeerias, Kamerunis ja Kesk-Aafrika Vabariigis 30 miljoni kõnelejaga, sealhulgas hausa keel)
Vanem nimetus on antud Noa poegade Seemi ja Haami järgi 19. sajandi keskel. Selle puuduseks peetakse seda, et "hamiidi" või "hami" keeled ei moodusta ühtset rühma. Kuigi nimetus "Afroaasia keeled" on laialt käibel, on osa teadlasi jäänud vana nimetuse juurde. Uue nimetuse puuduseks peetakse seda, et ta jätab mulje, nagu kuuluksid kõik Aasia ja Aafrika keeled afroaasia keelte hulka.
Afroaasia keeltele on häälikulisest küljest omane farüngaalide esinemine. Sõnamuutmisele ja sõnamoodustusele on iseloomulik, et juure moodustavad kaashäälikud, mille vahele lisatakse erinevaid täishäälikuid, näiteks araabia keeles katab 'kirjutas', kitāb 'raamat', kutub 'raamatud'. See on paremini säilinud egiptuse, berberi ja semiidi keeltes.
Afroaasia keeltele on ühine -t- naissoo tunnusena ja -k- teise isiku tunnusena.