Aju kõvakest

Aju kõvakest ehk peaaju kõvakest ehk peaaju-kõvakest (dura mater encephali) on paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete peaaju ümbritsev ajukest, mis liibub vastu ajukolju sisepinda.^[1]

Kõvakesta areng, anatoomia, füsioloogia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Kõvakest moodustab suuraju poolkerade (suurajusirp) ja väikeaju poolkerade (väikeajusirp) ning suuraju ja väikeaju (väikeajutelk) vahele toestavad vaheseinad. Koduloomadel eraldab peaaju-kõvakest osaliselt ajuripatsit peaajust.^[2]

Kõvakestas paiknevad ajuveenid.

Kõvakest on paiguti kahelestmeline, lestmete vahel kulgevad omavahel ühendatud kõvakestaurked. Peaaju kõvakesta ja ämblikuvõrkkesta vahel paikneb subduraalruum. Ämblikuvõrkkestast väljuvad peaaju kõvakesta kurrud – ämblikuvõrkkesta sõmervohandid (granulationes arachnoideae).

Aju kõvakesta piiritlus pole seni selge. Laiemas tähenduses võidakse terminit vahel kasutada ka peaaju ja seljaajukõvakesta koondnimetusena. Sel juhul ümbritseb aju kõvakest nii peaaju kui ka seljaaju ja kõvakesta ülesandeks on tserebrospinaalvedeliku depoona toimimine ja ämblikuvõrkkesta katmine.

Seljaaju kõvakest ei liibu lülisambakanali seinte pinnale, nende vahel paikneb epiduraalruum, milles on rasvkude ja veenipõimikud.^[3]

Imetajatel

Inimestel

Inimestel toimub aju kõvakesta verega varustamine mitmete piirkonnas paiknevate arterite kaudu.

Venoosne vereringe (osaline)

Peaajus ringlev venoosne veri voolab ajuveenide kaudu kõvakestaurgetesse ja edasi pea ning kaela veenidesse.

Patoloogia

Luu ja kõvakesta vahelist verevalumit nimetatakse verejooksuks epiduraalruumi.

Ajukelmepõletik on meningiit, mida võivad tekitada viirused (sh HI-viirus, mumpsiviirus, tsütomegaloviirus, puukentsefaliit), bakterid (nt meningokokk, haemofilus influenzae), seened ja algloomad.

Viited

↑ "Meditsiinisõnastik" 388:2004.
↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia. Kõrgkooliõpik", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 351, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
↑ Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 551, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.

Välislingid

Sissekanne Terminologia Anatomicas A14.1.01.102: Dura mater cranialis. Peaaju-kõvakest

[1] "Meditsiinisõnastik" 388:2004.

[2] Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia. Kõrgkooliõpik", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 351, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

[3] Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 551, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.

[1]

[2]

[3]