Ajukelme

Ajukelmeks ehk ajukestaks (ladina ains meninx; mitm meninges) nimetatakse paljude kesknärvisüsteemiga selgroogsete aju ümbritsevaid sidekoelisi kestasid, mille vahele jäävad aju-seljaaju vedelikuga (ajuvedelikuga) täidetud pilujad ruumid.^[1]

Ajukestade täpne piiritlus pole tänapäeval selge, kuna eristatakse peaaju kestasid ja seljaaju kestasid. Peaaju kestad lähevad kuklaluu suurmulgu piirkonnas üle seljaaju kestadeks.^[2]

Roomajatel

Roomajatel koosneb ajukelme endomeninx 'ist (koosnedes pehmekestast ja ämblikuvõrkkestast^[3]) ja ectomeninx 'ist, mis ümbritsevad pea- ja seljaaju.

Imetajatel

Peaaju kestad

Koduloomadel koosnevad peaaju kestad^[4] :

peaaju-kõvakestast (dura mater encephali)
peaaju-ämblikvõrkkestast (arachnoidea encephali)
peaaju-pehmekestast (pia mater encephali).

Seljaaju kestad

Seljaaju ümbritseb kolm ajukesta: seljaaju-kõvakest (dura mater spinalis), seljaaju-ämblikuvõrkkest (arachnoidea spinalis) ja seljaaju-pehmekest (pia mater spinalis).^[5]

Inimestel

Peaaju kestad

pehmekest ehk soonkest (pia mater)
ämblikuvõrkkest (arachnoidea)
aju kõvakest (dura mater).

Ajaloolist

Ajukelme esmakirjeldus arvatakse leiduvat Edwin Smithi (1862) omandatud papüüruserullidel, mis on dateeritud aastaga 1534 e.m.a, kuid pärinevad tõenäoliselt tunduvalt varasemast ajast^[6].

Vanakreeka filosoof Aristoteles kirjeldas oma töödes loomade kesknärvisüsteemi struktuure, tema arvates katsid aju kaks membraani.

Termini võttis kasutusele vanakreeka anatoom Erasistratus.^[7]

Patoloogia

Ajukelmepõletik on meningiit. Ajukelmekasvaja on suuraju- või seljaajukelmest lähtuv kasvaja ehk meningeoom.

Vaata ka

Viited

↑ "Meditsiinisõnastik" 20:2004.
↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 213, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
↑ Endomeninx, veebiversioon (vaadatud 14.05.2014) (inglise keeles)
↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 351, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
↑ Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 348, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
↑ Anti Kalda, Globaalse ravimitööstuse lätetel: imerohi aspiriin, Horisont » Arhiiv » Horisont 2/2009, veebiversioon (vaadatud 14.05.2014)
↑ Howard H. Kaufman, Cerebrospinal Fluid Collections, The American Association of Neurological Surgeons Publications Comittee, lk 1, 1998, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 14.05.2014) (inglise keeles)

Välislingid

Sissekanne Terminologia Anatomica-s A14.1.01.001: Meninges. Ajukelmed
Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s Meninges. Ajukestad, lk 126, 5. väljaanne, 2012
Sissekanne Encyclopaedia Britannica-s

[1] "Meditsiinisõnastik" 20:2004.

[2] Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 213, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

[3] Endomeninx, veebiversioon (vaadatud 14.05.2014) (inglise keeles)

[4] Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 351, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

[5] Enn Ernits, Esta Nahkur,"Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 348, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.

[6] Anti Kalda, Globaalse ravimitööstuse lätetel: imerohi aspiriin, Horisont » Arhiiv » Horisont 2/2009, veebiversioon (vaadatud 14.05.2014)

[7] Howard H. Kaufman, Cerebrospinal Fluid Collections, The American Association of Neurological Surgeons Publications Comittee, lk 1, 1998, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 14.05.2014) (inglise keeles)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]