Aktiivsüsi ehk aktiveeritud süsi on suure poorsuse, eripindala (umbes 103 m²/kg) ja adsorbeerimisvõimega peeneteraline süsi. Keemiliselt koostiselt põhiliselt süsinik: grafiit ja amorfne süsinik.

Granuleeritud aktiivsüsi mikroskoobi all. Söeosakeste pude struktuur annab tunnistust tohutu suurest pinnast. Pildil näha olevate osakeste läbimõõt on umbes 0,1 mm, pindala aga mitu ruutmeetrit
Aktiivsöegraanul skaneeriva elektronmikroskoobi all

Seda kasutatakse peamiselt adsorbendina gaaside ja vedelike puhastamisel muu hulgas keemias, meditsiinis, veterinaarias, vee ja vedelike puhastamisel, reoveepuhastuses, ventilatsioonitehnikas ja kliimatehnikas ning sõjanduses (näiteks gaasimaskides). Samuti kasutatakse seda heterogeense katalüüsi katalüsaatorite kandjana.

USA-s oli nõudlus aktiveeritud söe järele 2005. aastal 165 miljonit kg.[1]

Toiduainetetööstustes võidakse kofeiinivaba tee ja kohvi valmistamisel tootmisprotsessis kasutada aktiveeritud sütt. Mõnede mahlade tööstuslikul valmistamisel (näiteks õunamahl) võidakse värvumise vältimiseks kasutada aktiivsütt. Sütt on kasutatud želatiini, õlide, rasvade, sorgosiirupi ja varem ka suhkru rafineerimisel. Aktiivsütt võidakse kasutada ka mitmete alkohoolsete jookide tootmisel, näiteks õlle filtreerimisel.

Varem on aktiivsütt kasutatud tsitruseliste viljade koore kibeda maitse neutraliseerimiseks, kuid sellest on tänapäeval ilmselt loobutud, kuna süsi imes endasse ka C-vitamiini ja karotenoidid.

Farmaatsiatööstuses võidakse kasutada C-vitamiini preparaatide valmistamisel aktiivsütt.

Nimetused ja tähised

muuda

CAS-number on 64365-11-3.

Empiiriline valem: C98H187N5O4.

Adsorptsiooniga seotud omadused

muuda

Aktiivsüsi koosneb valdavalt (enamasti üle 90%) väga poorsest süsinikust. Poorid on (nagu ka käsnas) omavahel ühenduses. Eripindala on 300–2000 m²/g, seega võrdub 4 grammi aktiivsöe sisepindala ligikaudu jalgpalliväljaku pindalaga. Aktiivsöe tihedus on 0,2–0,6 g/cm³.

Poorisuuruse järgi eristatakse mikropoore (alla 2 nm), mesopoore ehk üleminekupoore (2–50 nm) ja makropoore (üle 50 nm).[2]

Makropoorid on gaaside ja vedelike peamised ligipääsuteed; adsorptsiooni seisukohast ei ole neil nimetamisväärset tähtsust. Valdav osa adsorptsioonist toimub mikropooride pinnal. See piirkond on aktiivpind ja määrab söe adsorbeerimisomadused. Kuubi puhul, mille serva pikkus on üle 1 cm, ületab sisepindala välispindala rohkem kui 10 000 korda.

Keemiline ühend adsorbeerub aktiivsöes seda paremini, mida:

Saamine

muuda

Aktiveeritud sütt saadakse mitmel viisil.[3]

Aktiivsütt valmistatakse taimsetest, loomsetest, mineraalsetest või petrokeemilistest ainetest. Lähtematerjalideks on kas juurviljad, puit (näiteks männi- [4] ja kasepuit), turvas, pähklikoored (näiteks kookospähkli), pruunsüsi, kivisüsi või plastid. Loomasöeks ehk loomseks söeks (carbo animalis) nimetatakse aktiivsütt, mida saadakse loomade verest (veresüsi) või luudest (luusüsi). Suhkrusöeks nimetatakse aktiivsütt, mida valmistatakse glükoosist või mõnest muust suhkrust.[5]

Valmistamiseks ja aktiveerimiseks kasutatakse kas gaasaktiveerimist või keemilist aktiveerimist[6]

Gaasaktiveerimise puhul töödeldakse juba söestunud materjali oksüdeerivas gaasis, näiteks veeaurus, süsinikdioksiidis, õhus või nende gaaside segus. Et see toimub temperatuuril 800–1000 °C, gaasitatakse osa süsinikku veegaasimenetlusel. Moodustub poorne ja suure aktiivsusega aktiivsüsi.

Keemilise aktiveerimise puhul töödeldakse söestumata lähtematerjali segu kemikaalidega. Selleks kasutatakse tavaliselt kas dehüdraatimisvahendeid (näiteks tsinkkloriid, fosforhape) 500–900 °C juures või kuivdestillatsiooni (pürolüüs). Nõnda saadud tooraktiivsüsi aktiveeritakse oksüdatiivselt 700–1000 °C juures veeauru või süsinikdioksiidiga, osalt ka õhuga. Sellise aktiveerimise puhul muutub osa süsinikust süsinikmonoksiidiks, mille tagajärjel tekivad lisapoorid ja söe pind suureneb[7].

Mõnede rakenduste tarbeks töödeldakse aktiivsütt veel teiste kemikaalidega (impregneeritakse), et adsorptsioonivõimet parandada. Gaasimaskide filtrite süsi kaetakse metallisooladega, mis parandab paljude mürkide adsorbeerimise võimet. Hõbedaga kaetud aktiivsüsi sobib joogivee filtreerimiseks eriti hästi.

Kasutamine

muuda

Keemiatööstustes

muuda

Aktiivsütt kasutatakse keemias gaaside ja lahustiaurude adsorbeerimiseks, vedelike puhastamiseks, katalüsaatorite ja elektroodide valmistamiseks jm.

Meditsiinis

muuda

Kasutamine ravimina

muuda

Manustamiseks valmistatakse aktiivsütt granuleeritud või pressitud kujul tablettidena.

Ravimina nimetatakse aktiivsütt nimetust meditsiiniliseks söeks või aktiveeritud söeks (ladina keeles carbo activatus). Seda manustatakse aktiivsöe tablettidena, aktiivsöe pulbrina või aktiivsöe suspensioonina.

Farmakoterapeutiline rühm: kõhulahtisuse-, soolepõletiku- ja sooleinfektsioonivastased ained.

ATC-kood: A07BA01 aktiveeritud süsi.

Geneeriline nimetus: süsi. Toote nimetused: Actidose-Aqua, Activated Charcoal, Charcoal Plus DS, EZChar, Insta-Char, Liqui-Char, Optimum Charcoal, Charcocaps, Charcoaid 2000, Charcoaid-G, Charcoaid, Charcodote, Actidose-Aqua Advance, Charcodote (obsolete), J.L. Bragg's Medicinal Charcoal, Medicoal, Karbons, Carbomix, Carbosorb X, Charcotabs, Healthstream Activated Charcoal, Charcotrace, Chem Mart Nasal Decongestant Capsule, Pharmacia Carbosorb, Norit, Eucarbon, Active Carbon.[8]

 Siin tutvustatakse ravimit või ravimeetodit, kuid kirjutatu pole arstlik nõuanne ja see ei asenda arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.

Toime

muuda

Toime põhineb suu kaudu organismi sattunud mürkainete ja toksiinide absorbeerumisel söeosakeste pinnale.

Adsorptsioon

muuda

Enamasti adsorbeeruvad aktiivsöega hästi teiste seas alfatoksiinid, amfetamiin, antidepressandid, antihistamiinid, epilepsiavastased ained, atropiin, barbituraadid, mitmed psühhoaktiivsed ained, beetablokaatorid, klorokviin, tsimetidiin, dapsoon, mittesteroidsed põletikuvastased ravimid, opiaadid, digitaalis, kiniin, strühniin, tetratsükliin.

Mõõdukalt adsorbeeruvad diabeedi raviks kasutatavad ained, petrooleum, paratsetamool, fenool ja salitsülaadid.

Halvasti adsorbeeruvad alkoholid, tsüaniid, metallid ja süsivesinikud.[9]

Näidustused

muuda

Meditsiinilisi aktiivsöe tablette kasutatakse meditsiinis mitmete mürgistuste ja ka kõhulahtisuse korral. Aktiivsüsi seob peaaegu kõiki ravimeid.

Aktiivsüsi võib osutuda kasulikuks ja peetakse efektiivseimaks vahendiks mürgistusseisundite korral, mida põhjustavad näiteks salitsülaadid, paratsetamool, barbituraadid, tritsüklilised antidepressandid või teofülliin.

Ravimvorm ja annustamine

muuda

Aktiivsüsi on saadaval tablettide, pulbri ja suspensioonina.[10]

Vajalik annus mürgistuse korral on täiskasvanul umbes 50 g, 10-kilosel lapsel umbes 10 g aktiivsöepulbrit. Tablettide arv oleneb toimeaine sisaldusest tabletis: näiteks 250 milligrammi mg aktiivsütt sisaldavaid tablette tuleb manustada vastavalt 200 ja 40.

Mürgistuse korral tuleks aktiivsütt manustada teadvusel kannatanule (võimaluse korral ka enesemürgitajale) esimesel võimalusel.[11]

Kui kannatanu teadvusetase on kõvasti langenud siis tuleks patsienti intubeerida ja aktiivsöesuspensioon manustada kas nasogastraalsondi või maosondi kaudu.

Alkaloidimürgistus

muuda

Alkaloidimürgistuste korral antakse teadvusel inimestele esmaabina veega segatud aktiveeritud sütt: täiskasvanule 50–100 g ja lapsele 1–2 g/kg (3 spl 10 kg kohta).[12]

Kui tekivad krambid ja haige kaotab teadvuse, ei tohi patsiendile sütt joogiga manustada. Tuleb jälgida, et haige hingamine ei seiskuks. Vajadusel teha kunstlikku hingamist. Kohe kutsuda kiirabi.

Kõrvaltoimed

muuda

Kõrvaltoimed peaaegu puuduvad. Väljaheide võib mustaks värvuda ja see võib patsienti ehmatada.

Soovimatuks kõrvaltoimeks võidakse pidada aktiivsöe ja ravimite koosmanustamist, kuna söe toimel võib ravimite imendumine mitte aset leida.

Sidumiskapatsiteedi küllastumine

muuda

Suurtes doosides manustatud erinevate ainete üledoosi korral, näiteks paratsetamooli- või atsetüülsalitsüülhappemürgistuse korral võib aktiivsöe sidumiskapatsiteet küllastuda.[12]

Teised kasutusalad

muuda
 
Aktiivsüsi

Aktiivsöefiltrites

muuda

Aktiivsöefiltriga maskid peaksid hoidma kinni ainete osakesi, mis on suuremad kui 1 mikromeeter.

Vedelike ja gaaside puhastamine

muuda

Aktiivsütt kasutatakse esmajoones adsorbendina soovimatute värvainete, maitseainete ja lõhnaainete eemaldamiseks gaasidest, aurudest ja vedeliket. Aktiivsöe puhul on suureks eeliseks termiline reaktiveeritavus. Reoveepuhastuseks kasutatava aktiivsöe puhul on võimalik ka bioloogiline reaktiveeritavus.[13]

Aktiivsütt kasutatakse peamiselt granulaadi, pulbri või graanulitena. Saadaval on ka aktiivsöest riie.

Aktiivsöega eemaldatakse näiteks:

Söeküpsised

muuda
  Pikemalt artiklis Söeküpsised

Söeküpsiseid (ingl charcoal biscuit) söödi Iirimaal ja Inglismaal 19. ja 20 sajandi algusaastatel. Küpsised valmistati kase söest, millele lisati veidi võid, suhkrut ja mune.[14]

Austria päritolu filosoof Ludwig Wittgenstein olevat Iirimaal viibides lasknud neil söeküpsistel hea maitsta.[15]

Viited

muuda
  1. The Disposal of Activated Carbon from Chemical Agent Disposal Facilities ( 2009 ) / 5 Commercial and Industrial Practices for Activated Carbon Management, veebiversioon (vaadatud 10.10.2014)(inglise keeles)
  2. Produktinformation, Firma Lurgi brošüür; T 1158/2.81; lk 3, 4.
  3. Harry Marsh, Francisco Rodríguez Reinoso, Activated Carbon, Elsevier 2006, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 10.10.2014)(inglise keeles)
  4. Mänd, veebiversioon (vaadatud 05.04.2014)
  5. W. Wiskamp. Anorganische Chemie (Ein praxisbezogenes Lehrbuch), Verlag Harri Deutsch, lk 107.
  6. Produktinformation, Firma Lurgi brošüür; T 1158/2.81; lk 7, 8.
  7. Holleman-Wiberg. Lehrbuch der Anorganischen Chemie, 101. trükk, de Gruyter Verlag 1995, ISBN 3-11-012641-9.
  8. charcoal, veebiversioon (vaadatud 10.10.2014)(inglise keeles)
  9. Jaypee Brothers, Medical Publishers, Pillay Modern Medical Toxicology, lk 22–23, 3. trükk, 2005, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 23.06.2014) (inglise keeles)
  10. Charcoal, Activated (Oral Route) Description and Brand Names, veebiversioon (vaadatud 23.06.2014) (inglise keeles)
  11. Mürgistusteabekeskus, veebiversioon (vaadatud 19.03.2014)
  12. 12,0 12,1 tõlkinud Hannes Erm, Triin Tarmas, Ene Leesment, Markko Pärtelpoeg, toimetanud Katrin Hallas, "Vältimatu abi käsiraamat", 3. trükk, AS Medicina, lk 445 – 446, 2010, ISBN 978 9985 829 95 0
  13. Erwin Thomanetz, Dieter Bardtke, Ellen Köhler. Untersuchung zur Entfärbung von kommunalem Abwasser mittels biologisch sich regenerierender Aktivkohle; gwt Wasser Abwasser, 128 (1987), vihik 8, lk 432–441.
  14. Alan Davidson, "The Oxford Companion to Food.", Oxford University Press. 1999, lk 76. ISBN 0-19-211579-0.
  15. Ray Monk, "Ludwig Wittgenstein: The Duty of Genius", New York, Penguin, 1990, 522 lk.

Allikad

muuda
Meditsiinis
  NODES