Alatskivi loss

Alatskivi loss
	Alatskivi lossi esikülg, 2009
Üldandmed
Asukoht	Peipsiääre vald, Tartu maakond
Ehituse algus	1880
Ehituse lõpp	1885
Renoveeritud	2003–2011
Aadress	Alatskivi alevik, Peipsiääre vald, Tartu maakond
Koordinaadid	58° 36′ 13,9″ N, 27° 7′ 46,9″ E
Projekt ja ehitus
Arhitekt	Arved von Nolcken

Alatskivi loss on Alatskivi mõisa historitsistlik Šoti parunistiili eeskujudest lähtuv peahoone, asub endises Kodavere kihelkonnas Tartumaal.

Ajalugu

Mõisa peahoone õhust.

Loss on ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 1880–1885. Lossi ehituste eeltööd algasid 1876. aastal, nurgakivi pandi 1880. aastal ja valmimist tähistati 1885. aastal. Nolckeni projekt meenutab Balmorali kuninglikku residentsi Šotimaal (1853–1855, arhitekt W. Smith). Sarnaseid kujunduselemente on mitmeid. Näiteks peasissepääsu kohal olev massiivne sakmikrinnatisega rõdu, nurgatornid ja eenduvad väikesed tornikesed koonusekujuliste tornikiivritega, alt neljakandiline, ülevalt kaheksakandiline kõrge torn. Erinev on aga plaanilahendus, Balmorali loss on ka tunduvalt suurem. Ka nende losside looduslik paiknemine on võrdlemisi sarnane, asudes jõeoru nõlval metsikus maastikus^[1].

Lossi restaureeriti kümmekond aastat. Hoone konstruktsioonid olid suhteliselt heas seisukorras, aga plekk-katuse tõsised läbijooksud tingisid esmatähtsaks tööks katuse vahetuse. 2003. aastal sai loss kiltkivikatuse, nagu oli olnud esialgses projektis. 2005. aastal toimus oluliste ruumide – peasaali, söögisaali, salongi, vestibüüli, kabineti restaureerimine^[1]. Loss avati külastajatele 2011. aasta suvel.

Lossi interjöörid on ajastuomaselt ajaloolistes kordusstiilides: pildigalerii uusrenessansslikus ja saal Korintose orderiga uusklassitsistlikus stiilis. Nii palju kui võimalik, püüti taastada algseid interjöörilahendusi. Olulist teavet selleks saadi lossi algsete omanike Nolckenite järeltulijailt. Väärtuslikem osa lossi mööblist on tänini nende Saksamaa kodus, sealt saadud värvifotod on olnud mööblivaliku aluseks^[1].

Lossipark

Alatskivi lossi suures (130 ha) ja lopsakas parkmetsas (rajatud 18. sajandi lõpus) seisis suurel rändrahnul Belvedere Apollo pronkskoopia, mis 1937. aastal viidi üle Tallinna Kadrioru parki. Vanadelt fotodelt on näha, et lossi taga ja külgedel paiknesid väikesed parterid, kus muru sees kasvasid roosid, kaugemal laius vabakujuline Inglise stiilis park. Koos lossi restaureerimisega rekonstrueeriti ka 2,2 ha lossi ümbritsevat pargiala ^[1]. Ümber järve on rajatud matkarada, mis viib tutvuma mõisaaegsete pärandkultuuriobjektidega: Truuduse tamm, Punane allikas, Apollo kuju asukoht, Linnamägi^[1]. Alatskivi mõisapark kuulub 1964. aastal loodud Alatskivi maastikukaitseala (253,5 ha) koosseisu.

Alatskivi mõisa peahoone.

Vaata ka

Balmorali loss

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 "Alatskivi loss ja perekond Nolckenid". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2017. Vaadatud 12. veebruaril 2017.

Välislingid

Alatskivi lossi koduleht
Alatskivi loss kultuurimälestiste riiklikus registris
Alatskivi lossist Eesti mõisaportaalis
Lossile eeskujuks olnud Balmorali residents
Nils Niitra, Lossi lühtrid tulevad Veneetsiast, Postimees, 17. detsember 2007
Rein Raudvere. Alatskivi vanadaam vuntsitakse üles, Maaleht, 19. november 2009
Ulmeline unistus sai teoks: restaureeritud ja sisustatud Alatskivi loss avab uksed, Eestielu.ee, 6. juuli 2011

[loss-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 ^1,4 "Alatskivi loss ja perekond Nolckenid". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. veebruar 2017. Vaadatud 12. veebruaril 2017.

[1]