Albert Schweitzer

Ludwig Philipp Albert Schweitzer (14. jaanuar 1875 Saksa keisririik, Elsass-Lotring, Kaysersberg, tänapäeval Haut-Rhin – 4. september 1965 Gabon, Lambaréné) oli saksa teoloog, muusik, filosoof ja arst.

Schweitzer sündis Elsass-Lotringis, mis tollal kuulus Saksamaale. Pärast Saksamaa kaotust esimeses maailmasõjas 1918 võttis ta Prantsusmaa kodakondsuse.

Oma teoloogilistes töödes kritiseeris ta sekulaarset vaadet ajaloolisest Jeesusest, mis tema ajal oli teoloogias üldlevinud, samuti konservatiivsete kristlaste vaadet Jeesusest.

Schweitzeri peamised tööd on eluslooduse eetikast. Ta sõnastas põhimõtte aukartusest elu ees ja esitas filosoofilise põhjenduse eetilisest suhtumisest kõigesse elavasse tulenevalt kõigele elavale omasest elutahtest.

Ta oli ka orelikunstnik, üks oma aja parimaid Bachi teoste esitajaid.

Oma elu teisel poolel tegutses Schweitzer arstina Aafrikas Lambarénés, mis nüüd asub Gabonis. Aastal 1913 rajas ta koos oma abikaasa Helene Bresslau Schweitzeriga kohalike elanike ravimiseks Albert Schweitzeri haigla.

Lambaréné asus tollal Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrikas. Kui puhkes maailmasõda, siis võeti Schweitzer ja tema naine Saksamaa kodanikena Prantsuse sõjaväe valve alla, aga neil lubati esialgu tööd jätkata. 1917 viidi nad Bordeaux'sse, kus neid kõigepealt hoiti Hispaania piiri lähedal Püreneedes ja alates 1918. aasta märtsist Saint-Rémy-de-Provence'is. Alles 1918. aasta juulis viidi ta sünnipaika Alsace'i, mis pärast sõja peatset lõppu läks Prantsusmaa koosseisu, ja lasti vabaks.

1924 naasis Schweitzer üksinda Lambarénésse ja ehitas haigla uuesti üles. Seekord kutsus ta endale assistendiks 18aastase Noel Gillespie, kes õppis Oxfordi ülikoolis. Noel Gillespie veetis Lambarénés kuus kuud, seejärel pöördus ta tagasi ülikooli ja lõpetas selle 1926. aastal. 1935. aastal omandas ta meditsiinidoktori kraadi. Schweitzer töötas Lambarénés periooditi kuni surmani, sealhulgas teise maailmasõja ajal. Kui ta Euroopas käis, jättis ta maha juba toimiva haigla, mis jätkas tegevust ilma Schweitzeritagi.

Pikapeale tema vaated levisid ja pälvisid tunnustust mitte üksnes Euroopas, vaid kogu maailmas. Aastal 1928 pälvis ta Goethe auhinna ja 1952 Nobeli rahuauhinna.

Tunnustus

1955 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisliikmeks

Teosed eesti keeles

"Aukartus elu ees". Tõlkinud Peeter Tulviste, eessõna Ain Raitviir. LR 1972, nr 46, 56 lk (sisaldab artiklid ning kõned "Eetika probleem inimmõtte arengus", "Eetiline kultuur", "Inimene ja inimene", "Inimene ja loom", "Rahu või aatomisõda" ja "Maha ebainimlikkus! Maha aatomirelvad!")
"Kultuur ja eetika". Tõlkinud Mati Sirkel, Tallinn, Eesti Raamat 1984, 296 lk
"Humanism ja tsivilisatsioon". Tõlkinud Nils Bernhard Sachris, järelsõna: Tiiu Keskpaik – Akadeemia 1995, nr 12, lk 2577–2585

Kirjandus

Raamatud

Boris Nossik, "Schweitzer" (biograafia). Tõlkinud Jüri Pärni. Eesti Raamat 1976, 440 lk
Villi Petritski, "Valgus džunglis" (noorsoojutustus). Vene keelest tõlkinud Helve Võsamäe, Eesti Raamat 1977, 208 lk

Artiklid

Ain Kaalep, "Albert Schweitzer" – Edasi 19. september 1965 ning Kaalepi raamatus "Maavallast ja maailmakirjandusest", Eesti Raamat 1984, lk 128–130
Ain Raitviir, "Aukartus elu ees" – Looming 1970, nr 12, lk 1858–1869
"Rotterdami Erasmusest Bertrand Russellini" (kaasaegse kodanliku humanismi ja vabamõtlemise probleeme; artiklite kogumik), Eesti Raamat 1972, lk 104–116 (Juri Levada, "Albert Schweitzeri vanamoelisus ja kaasaegsus")
Kalevi Kull ja Rein Kuresoo, "Albert Schweitzer Eestis" (raamatu "Kultuur ja eetika" arvustus) – Looming 1985, nr 7, lk 987–991
Lembit Valt, "Sõna ja tegu Albert Schweitzeri eetikas" – Eesti Loodus 1985, nr 9, lk 600–603
Agu Vissel, "Teaduse kohast Albert Schweitzeri õpetuses" – kogumikus "Tiidüs ja tõdõ. Märgütüisi: arutlusi teadusest ja tõest" (Filosoofiaseminar "Teadus, pseudoteadus, ebateadus" 29. veebruar – 2. märts 1996 Võrumaal Kütiorus), Võro 1998, nr 5, lk 55–59

Näidend Albert Schweitzerist

Osvald Tooming on kirjutanud näidendi "Musta Mandri kasupoeg. Jutustus doktor Albert Schweitzerist", mille lavastas Jaan Tooming Vanemuises ja kehastas ka nimitegelast; esietendus 8. jaanuaril 1981.

Näidend on ilmunud Osvald Toominga raamatus "Musta Mandri kasupoeg. Rahva sõda ehk Valge laev", Tallinn, Eesti Raamat 1988, lk 3–40.

Välislingid

Timo Maran, Albert Schweitzer mõtiskleb (Filosoofi elust ja valik tsitaate tema teostest) – Eesti Loodus 1999, nr 7, lk 290–292
Gudrun Raig, (Albert Schweitzeri ja Helene Bresslau (1876-1957) armastusloost, ühisest elust ning tegevusest) – Eesti Naine 2007, nr 5, lk 92–93