Aleksandr Djukov

Aleksandr Djukov (vene Александр Решидеович Дюков; sündinud 17. oktoobril 1978 Moskvas) on Venemaa ajaloolane ja ajakirjanik.[1]

Aleksandr Djukov (2015)

Elulugu

muuda

Lõpetas 2004. aastal Venemaa Riikliku Humanitaarülikooli Ajaloo-arhiivi Instituudi Moskvas, kirjutades diplomitöö teemal “Nõukogude partisaniliikumise juhtimissüsteemi moodustamine ja arendamine 1941–1943". Töötas 2004–2007 Venemaa riiklikus uudisteagentuuris TASS. Aastast 2008 fondi Ajalooline Mälu direktor. 2010–2016 Venemaa ja Ida-Euroopa ajalooliste uuringute ajakirja peatoimetaja.[2] Aastast 2012 Venemaa Ajaloo Seltsi liige (taasasutaja). Aastast 2017 Venemaa Teaduste Akadeemia Venemaa Ajaloo Instituudi teaduslik kaastöötaja (osalise koormusega).[3]

Väited

muuda

Djukovi hinnangul liialdavad Eesti ajaloolased süstemaatiliselt Nõukogude võimu ajal küüditatute arvuga; küüditatuid oli liiga vähe, et Eestis toimunud küüditamisi võiks nimetada genotsiidiks. Samuti on ta avaldanud arvamust, et küüditamised olid õigustatud ning NSV Liidus represseeriti üksnes neid, kes olid teinud aktiivset koostööd Saksa okupatsioonivõimudega või Nõukogude võimule vastu hakanud.

Teosed

muuda

Isiklikku

muuda

Aleksandr Djukov on ema poolt Nõukogude Liidu ja Venemaa diversioonitegevuse alusepanija ning viimase "vanaisaks" tituleeritud Ilja Starinovi lapselaps. Isa on Guyanast pärit indialane.[4] Aastast 2012 on ta persona non grata Lätis ja aastast 2014 Leedus.

Viited

muuda

Välislingid

muuda
  NODES