Alexandra (Suurbritannia)

Alexandra Carolina Marie Charlotte Louise Julia ehk Alix (1. detsember 1844 Kopenhaagen – 20. november 1925 Sandringham) oli Taani printsess sünnist 1863. aastani, Walesi printsess aastatel 1863–1901, Suurbritannia kuninga Edward VII abikaasa ja kuninganna 1901–1910 ning kuningas George V ema 1910.

Alexandra
Sünniaeg	1. detsember 1844
Surmaaeg	20. november 1925 (80-aastaselt) Sandringham House
Abikaasa(d)	Edward VII
Lapsed	Albert Victor, George V, Louise
Autogramm

Lapsepõlv

Alexandra ehk Alixi isa oli prints Christian, hilisem Christian IX, ema Hessen-Kasseli printsess Louise. Vaatamata kuninglikule päritolule elas Alix lihtsates oludes. Kuigi perekonnal polnud suurt varandust, abiellusid lapsed märkimisväärselt tähtsate abikaasadega. Alixi õde Dagmar abiellus Venemaa tsaari Aleksander III-ga.

Walesi printsess

Walesi prints Albert Edward oli vanematele allumatusega palju muret põhjustanud ning leseks jäänud kuninganna Victoria tahtis, et prints pere looks. Alexandra polnud printsi esimene valik, kuna Taani oli Preisimaaga sõjajalal, Suurbritannia kuninglikul perekonnal oli aga palju sakslastest sugulasi.

Kuid kui Victoria ja Alix tutvusid, pälvis noor ja ilus printsess kuninganna heakskiidu. Paar abiellus 10. märtsil 1863 St. George'i kabelis. Sündmuse jäädvustas maalile William Powell Frith.

Abikaasadel oli kuus last:

• prints Albert Victor (8. jaanuar 1864 – 14. jaanuar 1892)
• prints George (3. juuni 1865 – 20. jaanuar 1936)
• printsess Louise Duff (20. veebruar 1867 – 4. jaanuar 1931)
• printsess Victoria Alexandra (6. juuli 1868 – 3. detsember 1935)
• printsess Maud (26. november 1869 – 20. november 1938)
• prints Alexander John (6. aprill 1871 – 7. aprill 1871)

Eraelu ja võimuvõitlus

Kuninganna Alexandra kroonimisriietuses

Alixi valitsemisstiil erines väga vanemate Briti kuninglike isikute omast. Ta oli pühendunud oma lastele ning hoolitses teenijate eest, talle meeldis tantsida ja uisutada. Ka pärast oma esimese lapse sündi 1864 ei muutnud ta oma käitumist ning see põhjustas tülisid kuninganna ja noorpaari vahel. Kuid pärast kolmanda lapse sündi 1867. aastal olid rasedusest tekkinud tüsistused talle eluohtlikud ning ta jäi igaveseks lonkama. Ta kannatas ka kurtuse all, mis oli pärilik ning süvenes aasta-aastalt. Armi oma kaelal (ametlikult lapsepõlvetrauma, kuulujuttude põhjal enesetapukatse tagajärg) püüdis ta varjata, kandes kõrge kaelusega kleiti või rikkalikke kaelaehteid. Sellega tekitas ta kõrge kaelusega kleitide moe.

Albert Edward ja Alix elasid peamiselt Sandringhamis. Bertie ei pööranud oma naisele ja lastele nii palju tähelepanu, kui Alix tahtis, ning nad võõrandusid teineteisest, kuni mehe raske haigus 1870. aastate algul nad taas kokku tõi. Aastate jooksul oli nende abielus tõuse ja mõõnu. Bertie pidas armastava naise kõrvalt ka armukesi. Nende hulgas olid näitleja Lillie Langtry; Warwicki krahvinna Daisy Greville; ilus abielunaine Jennie Jerome (Winston Churchilli ema); Agnes Keyser ja seltskonnadaam Alice Keppel.

Alexandrale olid need suhted teada ning ta lubas Keppeli isegi Bertie surivoodi äärde. Kuid ta ainult talus Keppelit. Alixile ei meeldinud, et Keppel oli kõikjal, kuhu ta koos Bertiega läks. Vastupidi Keppelile nautis Alix Jennie Jerome'i seltskonda, ehkki naisel oli Bertiega suhe olnud. Teistest naistest, kellega printsil oli suhteid, võeti kuninglikes ringkondades hästi vastu Keyser, kuna ta polnud ise abielus ning oli oma suhete teemal väga diskreetne.

Alexandral endal polnud teadaolevalt armukest. Kuninglikesse ringkondadesse kuuluvad inimesed enamasti võtsid armukese (ka naised), kuid avalikuks tulnuna poleks Alixi armukest aktsepteeritud, kuna naise staatus oli kõrge.

Kuninganna Alexandra

Aastatel 1901–1910 kuninganna ja kuni oma surmani kuninganna-ema olnud Alexandra ametlik tiitel oli elu lõpuni kuninganna Alexandra (Tema Majesteet).

Inimesed armastasid Alixit väga. Ta oli tihedalt seotud heategevusega, asutades ühingu Alexandra Roosi Päev, mis müüb raha kogumiseks roose. Buuri sõja ajal asutas ta Kuninganna Alexandra Hoolduskorpuse. Kuid poliitikaga ta ei tegelenud. Esimese maailmasõja ajal tuli ilmsiks tema viha sakslaste vastu.

Alexandra suri 20. novembril 1925 infarkti tagajärjel Sandringhamis ning maeti Windsorisse.