Almatõ
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Almatõ (kasahhi keeles Алматы, ladina kirjaviisis Almatı; aastatel 1867–1921 ametlikult Vernõi; 1921–1941 kasahhi keeles ja 1921–1993 vene keeles ametlikult Alma-Ata) on Kasahstani suurim linn ja endine pealinn (kuni 1997. aastani).
Almatõ | |||||
---|---|---|---|---|---|
| |||||
Pindala: 339,36 km² | |||||
Elanikke: 2 211 198 (2023) | |||||
Koordinaadid: 43° 14′ N, 76° 55′ E | |||||
Linn oli 2001. aastani Almatõ oblasti keskus.
Almatõ kandideeris 2022. aasta taliolümpiamängude korraldajaks. Kandidatuur siiski ebaõnnestus ning 2022. aasta taliolümpiamängude korraldajaks valiti Peking. Almatõ lähedal asub Medeo uisustaadion.
Nimi
muudaLinna ametlik nimi oli aastatel 1867–1921 Vernõi.
5. veebruaril 1921 otsustas Turkestani ANSV Kesktäitevkomitee Vernõi linnas peetud istungil anda linnale nimeks Alma-Ata, kuigi koha kasahhikeelne nimi ja ka venekeelne nimi enne aastat 1854 oli Almatõ ('õunapuu-'). Nimi Alma-Ata ('õun-vanaisa'[1]) pandi sooviga arvestada kohalikku nime. Eeskujuks võeti teised Ata-lõpuliste nimedega kohad. Need kohad on pandud esiisade nimede järgi, kuid Alma saab kasahhi keeles olla ainult naisenimi. Istungist osavõtjad, kes olid kasahhi rahvusest, olid selle nime vastu ning pooldasid nime Almatõ, kuid nende seisukohta ei arvestatud.
Algul oli nimi Alma-Ata ametlik nii kasahhi kui ka vene keeles. Aastal 1941 sai kasahhikeelseks ametlikuks nimeks Almatõ.
Aastal 1993 otsustasid Kasahstani võimud hakata ka vene keeles kasutama nime Almatõ. Venemaa keelekorraldajad soovitasid kasutada vene keeles nime Alma-Ata ning detsembris 1995 sanktsioneerisid selle nime kasutamise ka Venemaa võimud.
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ Nõukogude allikates väideti hiljem, et see nimi tähendab 'õunte isa'.
Välislingid
muudaPildid, videod ja helifailid Commonsis: Almatõ |
- АЛМАТЫ қаласының ресми интернет-ресурсы
- 17.-18. detsembril 1986 olid massilised rahutused Alma-Atas, mis oli tollajal Kasahhi NSV pealinn.[1]