Amazonas

See artikkel räägib jõest; vihmametsa kohta vaata artiklit Amazonase vihmamets; teiste tähenduste kohta vaata Amazonas (täpsustus).

---

Amazonas on jõgi Lõuna-Ameerikas, maailma veerohkeim ja suurima valglaga jõgi.

Amazonas
Amazonase suue Amazonase suue
Lähe	Nevado Mismi 15° 31′ 5″ S, 71° 45′ 55″ W
Suubub	Atlandi ookeani 0° 26′ N, 49° 34′ W
Valgla maad	Peruu, Colombia, Ecuador, Brasiilia
Valgla pindala	7,18 miljonit km²
Pikkus	6992 km (Brasiilia geograafia ja statistika instituudi andmetel 6800 km)
Langus	5170 m
Lang	0,81 m/km
Vooluhulk	219 000 m³/s
Parempoolsed lisajõed	Purus, Madeira, Tapajós, Xingu jt
Vasakpoolsed lisajõed	Marañón, Japurá, Rio Negro jt

Amazonase valgla

Amazonase pikkus on Marañóni lätteist 6400 km ja Ucayali lätteist üle 7000 km; valgla on 7,05 miljonit km². Amazonas voolab Peruus ja Brasiilias, lühidalt ka Colombia piiril.

2000. aastatel on Brasiilia teadlased väitnud, et Amazonas on pikem kui Niilus. Selles suhtes ei ole teadlaskond ühisele seisukohale jõudnud, sest samu andmeid on tõlgendatud erinevalt.

Vihmaveest toituv Amazonas on aasta läbi veerohke. Tema vooluhulk on keskmiselt 209 000 m³/s ja vihmaperioodil kuni 300 000 m³/s. See moodustab viiendiku kogu maailma jõgede vooluhulgast ja on suurem kui kümne suuruselt järgmise vooluhulgaga jõe vooluhulk kokku.

Kirjeldus

Eri uuringutega on määratud kindlaks, et Peruu Andides 5597 m kõrguselt Nevada Mismi mäelt algav liustikuoja on jõesuudmest kaugeim allikas, mis kuulub Amazonase valglasse. See koht asub Lõuna-Peruus Titicaca järvest pisut lääne ja Arequipa linnast põhja pool. Sellest kohast algab Apurímaci jõgi.

Amazonas algab kahe lähtejõena (Marañón ja Ucayali) Peruu Andidest, voolab enamasti ida suunas läbi vihmametsadega kaetud Amasoonia ja suubub Atlandi ookeani. Ta on mudane ja sügav. Suudme keskmine laius on kuni 10 km, kuid vihmaperioodil kuni 50 km. Lisajõgesid on umbes 500. Neist suurimad on Purus, Madeira, Tapajós ja Xingu (paremalt), Napo, Japurá ja Rio Negro (vasakult). 17 lisajõge on pikemad kui 1000 km. Allpool Xingu suuet Amazonas hargneb. Suudmeharude vahel on madal Marajó saar, millest suurem osa jõe veest möödub vasakult.

Amazonases on palju jõesaari. Kohati eralduvad peajõest kõrvalharud, mis allavoolu taas peajõega ühinevad. Içá ja Jutaí jõe suudme vahel eraldub Amazonasest põhja poole Ati-Paraná, mis suubub Japurá jõkke, kuid Japurá suubub omakorda deltat moodustades Amazonasesse: selle üks haru ühineb Amazonasega alles Coari juures. Madeira jõe suudmes asub suur Tupinambarana saar. Amazonase deltas asuvad tohutu Marajó saar ja Grande de Gurupa saar.

Amazonas ei moodusta kaugele merre tungivat deltat, nagu näiteks Mississippi või Mekong, sest tugevad looded kannavad kõik suudmesse kantud setted avamerele. Amazonase ulatuslik delta jääb sisemaale.

Amazonas tekitab ookeani tohutu mageveelaigu, mis on umbes 400 km pikk ja 100–200 km lai. Magevesi on väiksema tihedusega kui merevesi ja kerkib pinnale. Mereveega segunedes vähendab ta selle soolsust ja muudab ookeani pinnavärvi kuni 2,6 miljoni km² suurusel alal. Sajandeid on laevad teatanud magevee leidumisest Amazonase suudme lähedal isegi kohtades, kus kallas ei paista.

Vihmaperioodil tõuseb Amazonase üle 9 meetri ja ujutab üle alasid, mis on tavaliselt kaetud metsaga. Kui kuivaperioodil on Amasoonias vee all 110 000 km², siis vihmaperioodil 350 000 km². Samas ei ole kõikjal Amasoonias kuiva- ja vihmaperioodi, sest osa sellest jääb ekvatoriaalsesse kliimasse, kus sajab aasta ringi. Mõnel pool pole aastate viisi vihmata päeva olnud.

Amazonase hüdrograaf Óbidoses

Loots juhib paati Amazonase ülemjooksul

Laiemates kohtades on Amazonas 120–130 km lai, Óbidose kitsuses voolab jõgi kaljupõhjal ning on pisut üle 2 kilomeetri lai ja 60 meetrit sügav. Óbidosest allavoolu loodete mõju tugevneb. Jõe keskmine sügavus Manacapuru ja Óbidose vahel on 20–26 m, kusjuures Manacapurus (Manausest pisut ülesvoolu) on jõe kõrgus merepinnast üksnes 24 m. Mõnes kohas võib jõe sügavus ulatuda 100 m. Rohkem kui pool Amazonase veest Manacapurust allavoolu on merepinnast allpool.

Peajõgi on laevatatav 4300 km, ookeanilaevadele Manauseni (1690 km), kuni 5,5 m süvisega laevadele 3600 km, kuni Iquitosini Peruus. Tähtsaimad sadamad on Iquitos, Óbidos, Santarém ja Belém.

Amazonase jõel saab ühes jões näha kahe eri värvi vee liikumist: pool jõge on punane ja pool must. Must vesi kujutab endast peamiselt orgaanilist vett ja punane saastunud vett. Amazonases on soovitatav olla musta vee ääres, kuna selles ei arene erinevalt punasest veest sääsed. Kohas, kus Rio Negro suubub Amazonasesse, voolavad eri värvi veed umbes 6 km ulatuses kõrvuti, enne kui segunevad.

Üle Amazonase ei lähe ühtegi silda. Alamjooksul on Amazonas nii lai, et tänapäeva tehnika ei võimalda üle selle silda ehitada. Peale selle voolab Amazonas ülemjooksul kõrgmägedes ja alamjooksul läbi hõredalt asustatud vihmametsa. Jõe kaldal on vähe teid ja linnu, seetõttu puudub vajadus silla järele.

Lisajõed

Amazonasel on 17 lisajõge, mille pikkus ületab 1500 kilomeetrit.

Koos lisajõgedega moodustab Amazonas üle 25 000 km pikkuse veeteestiku.

Amazonase jõgikonnas on eriline jõgi Casiquiare. See tekib Orinoco haruna, kuid voolab Rio Negrosse ja selle kaudu Amazonasesse. Seevastu Orinoco ei kuulu Amazonase jõgikonda. Niimoodi voolab vett ühest jõgikonnast teise ja Casiquiare on sellelaadsetest jõgedest maailma suurim.

Solimões

Solimões on Amazonase portugalikeelne nimi Rio Negrost ülesvoolu.

Algab Marañóni ja Ucayali ühinemisel. Kogu pikkuses sügav, rahuliku vooluga ja mudane. Tema ümbruskond on tasane ja laialt üle ujutatav. Suured lisajõed on vasakult Napo, Putumayo ja Japurá, paremalt Javari, Juruá ja Purus.

Elustik

Amazonase jõestik on kalarohke. Seal elab rohkem kui viis tuhat liiki, sealhulgas suurim mageveekala arapaima.

Roomajatest on tuntuimad jõeasukad kaimanid ja anakondad.

Uurimine

Väidetavalt purjetas mööda Amazonast esimese eurooplasena Vicente Yáñez Pinzón 1500. aastal. Esimesena läbis Amazonase lähtest suudmeni Francisco de Orellana.