Amasoonia

Amasoonia ehk Amazonase madalik on madalik Lõuna-Ameerika põhjaosas; kõige suurem madalik maailmas (pindala üle 6,9 miljonit km²). Madalik paikneb Andidest kuni Atlandi ookeani rannikuni, piirneb Guajaana mägismaaga põhjas ja Brasiilia mägismaaga lõunas.

Amazonase madalik on kujutatud helekollase värviga. (Kaardil märkimata Guyana lõunaosa on samuti üks osa madalikust.)

Madalikul asuvad Amazonase jõgikond ja troopilised vihmametsad moodustavad keevalise elustikuga kohati eluohtliku koosluse.

Liigirikkus

Amasoonias on kirjeldatud 427 imetajaliiki, kellest 173 on endeemsed. Suurima imetajate rühma moodustavad käsitiivalised, keda on kirjeldatud 158 liiki. Närilisi on 110 liiki, kellest suurim on rohkem kui meetri pikkuseks kasvav kapibaara. Piirkonnas leidub vähemalt 15 perekonda ja 81 liiki kuuluvaid primaate, kellest üks sugukond (saakilased, Pitheciidae), kolm perekonda (20% maailmas leiduvaist) ja 69 liiki on endeemsed. Madusid on kirjeldatud 196 liiki, neist 82 on endeemsed, ja sisalikke 138 liiki, kellest 111 on endeemsed. 406 konnast on tervelt 348 (85%) endeemsed. Linnuliike on umbes 1300, kellest viiendik, ehk 260 liiki, on endeemsed. Amasoonias leidub maailma liigirikkaim mageveekalastik. Liike on kirjeldatud umbes 3000 (30% maailma mageveeliikide koguarvust), kuid neid võib oletuslikult kokku leiduda isegi kuni 9000. Puuliike, mida Amasoonias on ühel hektaril loendatud kuni 300, võib terves piirkonnas oletuslikult kasvada kuni 30 000.

Välislingid

• "Amasoonia vihmametsast tulid välja mõistatuslikud muistsed linnad" ERR Novaator, 1. juuni 2022