Andres Taimla
Andres Taimla (23. august 1947 Kuressaare – 3. jaanuar 2022) oli Eesti poliitik, ühiskonna- ja sporditegelane. Ta oli aastatel 1995–2007 Riigikogu liige, kuuludes VIII,[1] IX[2] ja X Riigikogu[3] koosseisu. Ta oli Paide linna kui omavalitsuse taastamise üks eestvedajaid pärast Eesti taasiseseisvumist.[4]
 | |
| Sünniaeg | 23. august 1947 Kuressaare |
|---|---|
| Surmaaeg | 3. jaanuar 2022 (74-aastaselt) |
Elulugu
muudaAndres Taimla on pärit Saaremaalt õpetajate perest. Ta käis Saareküla algkoolis ja Kallemäe 8-klassilises Koolis. 1965. aastal lõpetas ta Orissaare Keskkooli ja 1969. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kehakultuuriteaduskonna (lisaeriala võrkpall).[5] Aastatel 1969–1975 oli Taimla Paide Keskkoolis kehalise kasvatuse õpetaja. Sealt edasi sai temast 1975–1982 Paide spordikooli direktor, 1982–1987 Paide rajooni spordikomitee esimees ja 1987–1993 Paide rajooni haridusosakonna juhataja.[6]
Poliitiline tegevus
muuda
1989–2005 oli Andres Taimla Paide Linnavolikogu liige, 1992–2001 Paide Linnavolikogu esimees[7], 1993–1995 oli ta Järvamaa abimaavanem, 2002–2005 Paide linnavolikogu kultuurikomisjoni esimees, 1995–2006 Reformierakonna Järvamaa organisatsiooni esimees. Aastatel 1995–2007 oli ta Riigikogu liige kuuludes VIII[1], IX[2] ja X Riigikogu[3] koosseisu. 2003–2007 oli ta Balti Assamblee delegatsiooni juht ja 2005 Balti Assamblee president.[8][9]
Andres Taimla oli 1992–1994 Eesti Liberaaldemokraatliku Partei liige[10]. Aastast 1994 kuulus ta Reformierakonda ning oli selle üks asutajaliikmetest.[10] 1996–1999 oli ta Reformierakonna aseesimees, 1995–2002 Reformierakonna fraktsiooni aseesimees.[11] 1995–1999 oli ta Riigikogu maaelukomisjoni liige, 1999–2007 Riigikogu kultuurikomisjoni liige.[3]
Edasine töökäik
muuda2007–2017 töötas Andres Taimla ASi Tallinna Lennujaam regionaalsete lennujaamade direktorina, ta oli ka Tartu Lennujaama juhataja kohusetäitja.[12] Oma viimastel eluaastatel oli ta Kadrina vallavolikogu liige, ka Kadrina vallavolikogu aseesimees.[13][14]
Muud tegemised
muuda
Aastatel 1982–1993 tegutses Taimla Järvamaa Võrkpalliklubi presidendina ja kuulus 1990–1995 Võrkpalliföderatsiooni presiidiumi.[15] Aastatel 2000–2004 oli ta Eesti Maleliidu president,[16] 2000–2001 Eesti Olümpiakomitee liige ja 2001–2005 Eesti Olümpiakomitee esindajate kogu liige ning 1999–2003 Eesti Spordi Nõukogu liige.[17] Andres Taimla oli Paide-Türi rahvajooksu mõtte algataja ja elluviija.[18][19]
Ta kuulus järgmistesse nõukogudesse – Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Nõukogu, AS Riikliku Viljasalve Nõukogu (ka esimees), AS Järvamaa Haigla Nõukogu (esimees), Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli nõukogu (esimees), Hasartmängumaksu Nõukogu, AS Tallinna Lennujaam nõukogu.
Tunnustus
muudaIsiklikku
muuda
Andres Taimla isa Sergei Taimla (Troitski) oli ajalooõpetaja, koolidirektor[23][24] ja aastatel 1946–1949 Saaremaa haridusosakonna juhataja.[25] Ema Hilja Taimla oli algklassiõpetaja, õppealajuhataja ja koorijuht.[23][26] Andres Taimla vanavanaisa oli kultuuritegelane ja kaupmees Anton Üksti. Isa liini pidi on suguvõsas mitu põlve õigeusu kiriku preestreid.[27][28][29][30] Andres Taimlal on kuus last.[viide?]
Abikaasa enesetapp
muudaTema abikaasa Leili Taimla pani ennast 2005 aastal bensiiniga põlema Andrese nähes, kuna ei suutnud taluda abikaasa armusuhet teise naisega (suhtest sündis ka kaks last).[31]
Artikleid
muuda- Kus viga näed laita, seal tule ja aita, Õpetajate Leht, 27. veebruar 2004
- Haldusreform peab tugevdama omavalitsusi, Sakala, 2. oktoober 2003
- Kes teevad Eestis hariduspoliitikat?, Õpetajate Leht, 21. juuni 2002
- Haridustöötajad, olge aktiivsemad!, Õpetajate Leht, 22. november 2002
- Riigikogu muutis mitut haridust puudutavat seadust, Õpetajate Leht, 7. september 2001
- Igaüks võitleb oma koha eest siin päikese all, Õpetajate Leht, 14. september 2001
- Kasvab omavalitsuste valmisolek tegelda haridusküsimustega, Õpetajate Leht, 12. oktoober 2001
- Äkki peitub lahendus uues koolitüübis?, Õpetajate Leht, 26. oktoober 2001
- Maamees ootab tõtt, Eesti Päevaleht, 27. märts 1996
Välislingid
muuda- Sirje Tohver. Meeskonnamängija, Õpetajate Leht, 28. märts 2002
- Anne Põder. Võrkpall tõi mehed ka 30 aastat hiljem kokku, Järva Teataja, 17. juuni 2017
- Anne Põder. Endine number 1. Mis neist on saanud?, Järva Teataja, 12. jaanuar 2019
- Anu Mõttus. Mustvalgest maailmast värvilisse, Õpetajate Leht, 21. detsember 2007
- Pamela Parts. Paide – Türi veteranjooksjad hindavad seltskonda, Järva Teataja, 6. oktoober 2007
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 "Juhatus ja liikmed". Riigikogu.ee. Vaadatud 12.01.2022.
- ↑ 2,0 2,1 "Juhatus ja liikmed". Riigikogu.ee. Vaadatud 12.01.2022.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 "Juhatus ja liikmed". Riigikogu.ee. Vaadatud 12.01.2022.
- ↑ "Paide linn tänas ja tunnustas". Paide Linnaleht. Vaadatud 12.02.2022.
- ↑ "Endine number 1. Mis neist on saanud?". Järva Teataja. 12. jaanuar 2019. Vaadatud 12.01.2022.
- ↑ "Paide rajooni haridusosakonna juhataja Andres Taimla". Nõukogude Õpetaja. 9. aprill 1988. Vaadatud 12.01.2022.
- ↑ "Paide linna põhimääruse kinnitamine". Vaadatud 12.01.2022.
- ↑ "Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juhi kohtumine". Riigikogu fotoarhiiv. Vaadatud 12.01.2022.
- ↑ Taimla, Andres (15. juuni 2005). "Balti Assamblee suurte muutuste teel" (PDF). Riigikogu Toimetised. Vaadatud 18.01.2022.
- ↑ 10,0 10,1 "Ajalugu". Vaadatud 12.01.2022.
- ↑ "IX Riigikogu fraktsioonid".
- ↑ "Endine rahvasaadik juhib lennujaamu". Õhtuleht. 4. august 2007. Vaadatud 12.01.2022.
- ↑ "Kadrina valla terviseprofiili ja tegevuskava aastateks 2020-2023". Riigi Teataja. Vaadatud 12.01.2022.
- ↑ Pulver, Andres (4. märts 2021). "Kadrina vallavolikogu valis uue aseesimehe". Virumaa Teataja. Vaadatud 4.03.2022.
- ↑ "In memoriam Andres Taimla". Eesti Võrkpalli Liit. 7. jaanuar 2022. Vaadatud 15.08.2022.
- ↑ "In memoriam Andres Taimla".
- ↑ "Eesti Spordi Nõukogu koosseisu kinnitamine". Riigi Teataja. Vaadatud 12.01.2022.
- ↑ "Paide – Türi veteranjooksjad hindavad seltskonda". Järva Teataja. 6. oktoober 2007. Vaadatud 12.01.2022.
- ↑ ""Paide-Türi Rahvajooks 30" - põnev näitus Paide Kultuurikeskuses". jarvamaamuuseum.ee. Vaadatud 12.01.2022.
- ↑ "Autasustatud Järvamaa teenetemedaliga" (PDF). Vaadatud 12.01.2022.
- ↑ "People Awarded with the Medal of the Baltic Assembly".
- ↑ "Vapimärk ja aukodanik".
- ↑ 23,0 23,1 "Kunstilise isetegevuse viljelemiseks". Oktoobri lipp. 13. veebruar 1953. Vaadatud 12.01.2022.
- ↑ "Kallemäe kooli eilsest, tänasest ja homsest päevast". Nõukogude Õpetaja. 18. juuli 1959. Vaadatud 12.01.2022.
- ↑ "Küsimuste-vastuste õhtu Saaremaa Keskkoolis". Nõukogude Õpetaja. 1. november 1946. Vaadatud 12.01.2022.
- ↑ "Õpetajad läbi aegade". Originaali arhiivikoopia seisuga 1.12.2020. Vaadatud 12.01.2022.
- ↑ "Vaimulike andmebaas". Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaadatud 2.02.2022.
- ↑ "Vaimulike andmebaas". Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaadatud 2.02.2022.
- ↑ "Vaimulike andmebaas". Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaadatud 2.02.2022.
- ↑ "Vaimulike andmebaas". Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik. Vaadatud 2.02.2022.
- ↑ https://epl.delfi.ee/artikkel/51000650/parlamendiliikme-andres-taimla-armusuhe-viis-abikaasa-enesetapule