Ari Þorgilsson

Islandi kirjanik

Ari Þorgilsson (vanaislandi Ari inn fróði Þorgilsson) ka Ari Thorgilsson (1067 või 1068 – 9. november 1148) oli Islandi ajaloolane ja preester (Ari Õpetatu, Ari Kirjatark, vms).

Ari elust on teada väga vähe. Tema isa Þorgils suri, kui Ari oli laps, ja Ari kasvas üles Haukadalris, kus tema õpetajaks oli piiskop Ísleifri poeg Teitr. Ari sai väga hea hariduse, muuhulgas õppis ta ladina keelt, teoloogiat ja ajalugu. Ta jäi Haukadalri 21-aastaseks saamiseni. Arvatavasti kolis ta seejärel tagasi Snæfellsnesi Lääne-Islandil, kus oli elanud tema isa. Ari oli pühitsetud preestriks. Ta oli abielus ja tal oli poeg, kellest sai samuti preester. Ari poja lapselaps oli abielus Snorri Sturlusoni vennaga. Ari suri 1148. aastal 80- või 81-aastaselt.

Ari on kirjutanud ühe olulisema Islandi varasemat ajalugu käsitleva teose, Íslendingabók ("Islandlaste raamat"). Allikad räägivad alati "Ari raamatutest", nii et arvatavasti ei olnud "Islandlaste raamat" tema ainus teos. Võimalik, et Ari osales ka Islandi koloniseerimist käsitleva "Maa asustamise raamatu" (Landnámabók) koostamisel. Ari oli esimene Islandi ajaloolane, kes kirjutas islandi, mitte ladina keeles.

Arile viidatakse Islandi ajalooteostes kui suurele autoriteedile ja tema andmeid peetakse siiani küllaltki usaldusväärseteks. Ta viitas oma allikatele ja suhtus materjali kriitiliselt.

Ari oli juba eluajal väga lugupeetud mees. Tema sõprade hulka kuulusid oma aja kõige haritumad islandlased[viide?], sealhulgas ametis olevad piiskopid ja ajaloolane Sæmundr Õpetatu.

Välislingid

muuda
  NODES