Arnold Schönberg

Arnold (Franz Walter) Schönberg [Schoenberg] (13. september 1874 Viin – 13. juuli 1951 Los Angeles) oli juudi soost austria helilooja, elas aastast 1933 Ameerika Ühendriikides.

Arnold Schönbergi võib pidada üheks olulisemaks 20. sajandi muusika uuendajaks nii helilooja, muusikateoreetiku kui ka heliloomingu õppejõuna.

Schönbergi esimesed heliteosed on kirjutatud romantilises ja hilisromantilises muusikastiilis. Dissonantsi emantsipatsioonile põhineva atonaalse harmoonia otsingud sundisid Schönbergi loobuma funktsionaalse harmoonia reeglitest. Atonaalset harmooniat leidub Schönbergi ekspressionistlikes teostes. Schönbergi rahulolematus atonaalse harmoonia püsimatuse ja meelevaldsusega sundis teda muusika helikõrguste sfääri korrastama, mille tulemusel sündis dodekafoonia.

Arnold Schönbergil on muusikateoreetilisi tekste nii harmoonia, vormi kui ka kontrapunkti vallas. Oma esseistikas käsitles ta muusika esteetilisi ja eetilisi aspekte ning võttis sõna muusikaelu korralduse teemadel.

Arnold Schönberg oli üks oma aja väljapaistvamaid heliloomingu õppejõude, kelle tuntumate õpilaste hulka kuuluvad Anton Webern ja Alban Berg. Tema nimega on seotud Uus-Viini koolkond, kuhu ta kuulub koos mõne oma õpilasega.

Schönberg tundis elavat huvi ka teiste loomevaldkondade vastu. Schönbergi maale võib pidada väljapaistvateks sümbolismi ja ekspressionismi näideteks. Paljudele oma vokaalteostele kirjutas Schönberg ise teksti. Schönberg tegutses ka leiutajana, kelle loomingut on patenteeritud.

Eluloo kronoloogia

1870. aastad

1874

8. mail 1874 suri Arnold Schönbergi 20. detsembril 1872 sündinud õde Adele.

13. septembril 1874 sündis Arnold Schönberg saapavabrikant Samuel ja Pauline Schönbergi (sündinud Nachod) pojana aadressil Obere Donaustraße 5, Viin.

1876

Pere kolis aadressile Theresiengasse 5, Viin.

9. juunil 1876 sündis Arnold Schönbergi õde Ottilie.

1880. aastad

1880

Pere kolis aadressile Taborstraße 48, Viin. Schönberg käis rahvakoolis aadressil Kleine Pfarrgasse 33, Viin.

1882

Viiuliõpingud.

29. aprillil 1882 sündis vend Heinrich.

1883

Schönberg kirjutas Viotti ja Pleyeli stiilis viiuliduosid.

1885

Schönberg käis kuninglik-keiserlikus reaalkoolis Vereinsgassel Viinis, kirjutas marsse ja polkasid.

1886

Samuel Schönberg pidas komisjonipoodi aadressil Kleinen Pfarrgasse 31, Viin.

1889

Suri Samuel Schönberg.

1890. aastad

1891

22. jaanuaril 1891 jättis kooli pooleli ja läks õpipoisiks Viini panka Werner & Co. Selle ajani kirjutatud muusika on mõjutatud viiuliduettidest, ooperipopurriidest ning vabas õhus toimunud sõjaväeorkestri kontsertidest.

1892

Kolis aadressile Große Stadtgutstraße 10, Viin.

Õppis Meyeri entsüklopeedia (Meyers Konversationslexikon) abil tundma muusika põhimõisteid, sealhulgas sonaadivormi.

1893

Kolis aadressile Theresiengasse (Adambergergasse) 5, Viin.

Suvel 1893 kirjutabsViini lähedal Kierlingis esimese täielikult säilinud teose ”In hellen Träumen hab ich Dich oft geschaut” häälele ja klaverile; teksti autor oli Alfred Gold, keda Schönberg õppis tundma oma sõbra ja mentori David Josef Bachi kaudu.

1894

Tutvus harrastusorkestri “Polyhymnia” liikmena oma kunstilise mentori ja hilisema õemehe Alexander von Zemlinskyga.

Kolis aadressile Leopoldgasse 9, Viin.

Sai Polyhymnia preemia laulu ”Schilflied” eest.

Oktoobris 1894 kirjutas Kolm klaveripala (Drei Klavierstücke).

1895

Ütles üles koha Werner & Co erapangas.

Võttis vastu dirigendikoha Mödlingi lauluseltsis Freisinn, Meidlingi meestelauluseltsis ja koormeistrikoha Stockerau metallitööliste laululiidus.

Kirjutas “Ei du Lütte” neljahäälsele segakoorile.

1896

Richard Heubergeri virgutusel sündisid Kuus pala klaverile neljale käele (Sechs Stücke für Klavier zu vier Händen).

1. septembrist kuni 30. novembrini 1896 kirjutas Serenaadi väiksele orkestrile (Serenade für kleines Orchester), mis jäi lõpetamata.

1897

22. märtsil 1897 alustas vanas stiilis Gavoti ja Museti keelpilliorkestrile (Gavotte und Musette für Streichorchester) kirjutamist.

27. juulil 1897 on dateeritud Skertso F-duur keelpillikvartetile (Scherzo F-Dur für Streichquartett).

15. septembril 1897 ”Mädchenfrühling” häälele ja klaverile. Näitas Alexander Zemlinskyle Keelpillikvartetti D-duur.

1898

Schönbergi esimeseks õpilaseks sai Wilma Weber von Webenau.

25. märtsil 1898 vahetas juudi usu (mosaische Glauben) protestantismi vastu.

Juulis 1898 katkestas ootamatult töö Nikolaus Lenau luuletuse ”Warum, o Lüfte, flüstert ihr so bang” põhjal kirjutatava sümfoonilise poeemiga ”Frühlings Tod”. Sügisel 1898 valmivad Kaks laulu baritonile ja klverile (Zwei Gesänge für eine Baritonstimme und Klavier) op. 1.

20. detsembril 1898 toimus Zemlinsky vahendusel Viini Muusikaühingus (Wiener Musikverein) Fitzner-kvarteti esituses Schönbergi keelpillikvarteti ”Number null” D-duur esiettekanne.

1899

Juhatas Heiligenstadtis meestelauluseltsi koori ”Beethoven”. Algas suhe Alexander von Zemlinsky õe Mathildega.

2. aprillil 1899 “Mõlemad” häälele ja klaverile (“Die Beiden” für Gesang und Klavier).

8.-9. mai 1899 ”Mailaul” häälele ja klaverile (“Mailied" für Gesang und Klavier). “Gethsemane”, tekst Richard Dehmel, meeshäälele ja orkestrile (lõpetamata). Suvepuhkus Payerbachis. Suvest talveni 1899 Neli laulu häälele ja klaverile (Vier Lieder für eine Singstimme und Klavier) op.2.

Septembris 1899 sündis puhkuse ajal koos Alexander von Zemlinsky ja tolle õe Mathildega Payerbachis Keelpillisekstett ”Kirgastunud öö” (”Verklärte Nacht”) op. 4 Richard Dehmeli luuletuse põhjal.

1. detsembril 1899 on dateeritud Keelpilliseksteti ”Kirgastunud öö” op.4 lõplik versioon.

1900. aastad

1900

Juhatas tööliskoore.

Tutvus Alma Maria Schindleriga, kellega hiljem abiellus.

12. veebruaril 1900 alustas Sümfooniat G-Duur (lõpetamata).

1900–1911 kirjutas vaheaegadega ”Gurre laule” (”Gurrelieder”), mille ajendiks on Viini Helikunstnike Ühingu (Wiener Tonkünstler-Verein) heliloomingu konkurss. Informatsioon kirjast Alban Bergile:

Märtsis-aprillis 1900 kirjutas esimese ja teise osa.

Märtsis 1901 lõpetas ülejäänu.

Augustis 1901 alustas instrumenteerimist.

1902. aasta keskel katkestas töö.

Aastaks 1903 on teos viimistletud ja valmis umbes kuni leheküljeni 118. Pärast seda töö katkes ja Schönberg loobus täielikult jätkamisest.

Juulis 1910 töö jätkus instrumenteerimisega kuni lõpukoorini.

1911 lõpetas Zehlendorfis ”Gurre laulude” lõpukoori.

19. augustil 1900 “Tervitus kaugusesse” häälele ja klaverile (“Gruß in die Ferne” für Gesang und Klavier) esimene versioon.

1901

Aprillist septembrini 1901 kirjutas Schönberg kaheksa laulu antoloogiast ”Deutscher Chansons” ja pakkus neid Ernst von Wolzogenile esitamiseks Berliini kirjanduslikus kabarees ”Überbrettl”. Wolzogen ostis laulud ”Öörändur” (”Nachtwandler”) ja ”Igale oma” (”Jedem das Seine”). Viini teatrile ”Armsale Augustinile” (”Zum lieben Augustin”) kirjutas Schönberg laulu ”Sest ajast kui ma nii palju naisi nägin” (”Seit ich so viele Weiber sah”), tekst Emanuel Schikanederi raamatust ”Spiegel von Arkadien”.

18. juunist 28. juulini 1901 töötas Schönberg lõpetamata ooperiga ”Kilplane” (”Die Schildbürger”), mille tekstiks on Gustav Schwabi samanimelise jutustuse dramatiseering.

18. oktoobril 1901 abiellus Schönberg Viini kesklinna luteri kirikus (Lutherische Pfarre, Wien, Innere Stadt) Mathilde von Zemlinskyga. Noorpaar asus elama Viini IX linnaossa, Porzellangasse 53.

Detsembris 1901 kolis Berliini ja sai dirigendikoha Ernst von Wolzogeni kirjanduslikus kabarees ”Überbrettl”.

16. detsembril 1901 algas Schönbergi dirigenditegevus Berliini kabarees "Überbrettl". Aastal 1901 kirjutatud kabareelaulud saavad pärast helilooja surma koondnimetuse ”Brettllieder”.

1902

8. jaanuaril 1902 sündis tütar Gertrude.

18. märtsil 1902 toimus Viini Muusikaühingu väikses saalis “Kirgastunud öö” (“Verklärte Nacht”) esiettekanne Rosé-kvarteti poolt.

Richard Straussi soovitusel kutsuti Schönberg harmoonia õppejõuks Sterni Konservatooriumi Berliinis.

Katkes töö oratooriumi ”Gurre laulud” (”Gurrelieder”) kallal.

Kohtumine Oscar Strausi, Viktor Holländeri, Bogumil Zepleri ja Robert Fischhofiga, kelle operette Schönberg instrumenteerib.

1903

3. jaanuaril 1903 valmis laulu "Deinem Blick mich zu bequemen" häälele ja klaverile esimene versioon.

Veebruaris 1903 lõpetas Schönberg eelmise aasta aprillis alustatud sümfoonilise poeemi “Pelleas ja Melisande” op. 5.

Hilissuvel 1903 pöördus Schönberg koos naise Mathilde ja tütre Gertrudega tagasi Viini ning kolis aadressile Liechtensteinstraße 68/70.

Kohtumine Gustav Mahleriga.

Töötas fragmendina säilinud koorilauluga orkestri saatel ”Darthulas Grabgesang”, tekst ühe Goethe tõlke põhjal. Lõpetas Gottfried Kelleri luule "Geübtes Herz" ja "Die Aufgeregten" helindamisega Kuus laulu (Sechs Lieder) op. 3, mis sisaldas lisaks laule "Freihold" (november 1900), "Hochzeitslied" (1901) ja "Warnung" (mai 1899).

Instrumentatsioone, seadeid klaverile kahele või neljale käele, sealhulgas klaviirid neljale käele Rossini ooperist ”Sevilla habemeajaja”, Lortzingi ooperist ”Relvasepp” (”Waffenschmied”) ning Schuberti ooperist "Rosamunde" Viini kirjastuse Universal Edition tellimusel.

Novembri lõpus 1903 alustas laulu "Das Wappenschild" op. 8 nr 2 kirjutamist ja lõpetas selle aprillis 1904.

18. detsembrist 1903 kuni 7. märtsini 1904 kirjutas laulu “Loodus” (“Natur”) op. 8 nr 1, Heinrich Harti tekstile.

1904

Asutas koos Zemlinskyga Loovate Helikunstnike Ühingu (Vereinigung schaffender Tonkünstler).

Märtsis 1904 visandas Fuuga keelpillikvartetile d-moll, mis jäi lõpetamata.

Suve 1904 veetis oma noorpõlvesõbra David Josef Bachi vanemate juures Mödlingis, töötades koos Alexander von Zemlinskyga Robert Fischhofi ooperi “Mäekuningas” (”Bergkönig”) instrumentatsiooni ja klaviiri, oma Esimese keelpillikvarteti d-moll op. 7 ning Orkestrilaulude op. 8 kallal.

3. juulil 1904 lõpetas laulu "Nie ward ich, Herrin, müd" op. 8 nr 4 partituuri puhtandi ning alustas lauluga "Voll jener Süße" op. 8 nr 5 Petrarca tekstile.

Talvesemestril 1904–1905 õpetas Schwarzwaldi koolis Wallnerstraßel Söeturu lähedal.

Sügisest 1904 said Schönbergi õpilaseks Alban Berg ja Anton Webern.

Töötas fragmendiks jäänud keelpillikvartetiga D-duur ja jätkas tööd Orkestrilauludega op. 8.

1905

25. jaanuaril 1905 toimus sümfoonilise poeemi “Pelleas ja Melisande” op. 5 esiettekanne Viini Muusikaühingu suures saalis autori juhatusel.

Aprillist septembrini 1905 valmis seitse kaanonit, laulude ja Sümfoonia g-moll visandeid.

6. aprillil 1905 lõpetas lauluga "Sehnsucht" Kuus orkestrilaulu (Sechs Orchesterlieder) op. 8.

Suve 1905 veetis koos perega Gmundenis Traunsee ääres.

26. septembril 1905 valmis Gmundenis Esimene Keelpillikvartett d-moll op. 7.

Septembris-oktoobris 1905 lõpetas Kaheksa laulu (Acht Lieder) op. 6, millest osade loomisaeg on detsembrist 1903 jaanuarini 1904 ("Verlassen", "Traumleben", "Ghasel")

21. oktoobril 1905 on dateeritud üheosaline fragment ”Ein Stelldichein”.

1906

22. juunil 1906 sündis poeg Georg.

25. juulil 1906 lõpetas Rottach-Egernis Tegernsee ääres Kammersümfoonia 15-le Sooloinstrumendile op. 9, esimese loomeperioodi viimase teose, mis koosneb vaid ühest osast.

Alustas Teist kammersümfooniat (lõpetatud aastal 1940 oopusena 38).

1907

Hakkas senisest rohkem tegelema maalikunstiga. Sõbrunes maalikunstnik Richard Gerstliga.

8. veebruaril 1907 toimus Kammersümfoonia op. 9 esiettekanne Viini Kuningliku ooperi orkestri puhkpillide ühingu (Bläservereinigung des Wiener Hofopernorchesters) ja Rosé kvarteti poolt Viini Muusikaühingu suures saalis.

Märtsis-aprillis 1907 kirjutas Kaks ballaadi (Zwei Balladen) op. 12 häälele ja klaverile.

14. augustist 1906 kuni 9. märtsini 1907 kirjutas heliloomingu konkursiks koorilaulu "Friede auf Erden" op. 13 segakoorile a cappella. Samal ajal sündis ooperi fragment Gerhart Hauptmanni näidendi “Und Pippa tanzt!: ein Glashuttenmärchen” ainetel.

17. detsembril 1907 on dateeritud laulu "Ich darf nicht dankend" op. 14 nr 1 häälele ja klaverile ning palju laulude visandeid.

1908

2. veebruaril 1908 on dateeritud “Nendel talvepäevadel” (“In diesen Wintertagen”) op. 14 nr 2 häälele ja klaverile.

Suve 1908 veetis Gmundenis Traunsee ääres, kus lõpetas Teise keelpillikvarteti op. 10, mille kirjutamine algas eelmise aasta märtsis. Kolmas osa on dateeritud 11. juulil 1908, teine osa 27. juulil 1908, ka neljas osa on ilmselt kirjutatud veel Gmundenis. Teos asetseb nii oma materjalikäsitluselt kui ka žanriajalooliselt – soprani kaasamine likvideerib traditsioonilise normatiivse keelpillikvarteti koosseisu – Schönbergi loomingus murrangulisel ajal: toimus tonaalsuse lagunemine ja üleminek ekspressionistlikule loomeperioodile.

21. detsembril 1908 toimus Teise keelpillikvarteti op. 10 esiettekanne Rosé kvarteti ja Marie Gutheil-Schoderi poolt.

1909

Leiutas notatsioonimasina, mille esitas patenteerimiseks Viini Patendiametile.

8. veebruaril 1909 on dateeritud laul ”Rannal” (”Am Strande”) häälele ja klaverile, tekst Rainer Maria Rilke.

Veebruarist augustini 1909 kirjutas "Kolm klaveripala" (Drei Klavierstücke) op. 11 (”sedalaadi muusika esmapublikatsioon”, mis ”sellele vastavalt kutsus esile suure sensatsiooni”) ja lõpetas eelmise aasta märtsis alustatud laulutsükli “Viisteist luuletust Stefan George "Rippuvate aedade raamatust"” (Fünfzehn Gedichte aus "Das Buch der hängenden Gärten" von Stefan George) op. 15, millega ta purustas ”kõik möödaniku esteetika barjäärid”.

Suve 1909 veetis koos oma pere, Alexander von Zemlinsky, Alban Bergi, Anton Weberni ja Max Oppenheimeriga Steinakirchenis Amstettenis.

23. maist 11. augustini 1909 kirjutas Schönberg Steinakircheni kuurordis "Viis orkestripala" (Fünf Orchesterstücke) op. 16 ”(kestusega 1 kuni 3 minutit) ilma tsüklilise seoseta [...] kirev katkematu värvide, rütmide ja meeleolude vaheldumine".

Steinakirchenis õppis ta tundma noort arsti ja literaati Marie Pappenheimi, kes kirjutas monodraama ”Ootus” (”Erwartung”) op. 17 teksti.

27. augustist 12. septembrini 1909 sündis monodraama ”Ootus” (”Erwartung”) op. 17 sopranile ja orkestrile esimene käsikiri.

4. oktoobril 1909 valmis monodraama ”Ootus” (”Erwartung”) op. 17 sopranile ja orkestrile partituur.

1910. aastad

1910

Kolis Hietzingisse, kus tegeles maalimisega.

Esimene maalinäitus Helleri galeriis Viinis.

Loengud Muusikaakadeemias.

14. jaanuaril 1910 kanti Viinis esimest korda klaviirist ette “Gurre laulude” (“Gurrelieder”) esimene osa.

8. veebruaril 1910 on dateeritud kaks osa teosest "Kolm pala kammerorkestrile" (Drei Stücke für Kammerorchester), pala nr 3 jäi fragmendiks.

Juunis 1910 lõpetas ooperi “Õnnelik käsi” (“Die glückliche Hand”) op. 18 teksti.

9. septembril 1910 alustas ooperi “Õnnelik käsi” (“Die glückliche Hand”) op. 18 komponeerimist ja lõpetas teose novembris 1913.

1911

Kohtus Vassili Kandinskyga.

19. veebruaril 1911 sündisid esimesed viis pala teosest "Kuus väikest klaveripala" (Sechs kleinen Klavierstücke) op. 19, viimane on visandatud Gustav Mahleri matuse vahetul mõjul 17. juunil 1911.

Juulis 1911 lõpetas Schönberg pühendusega Gustav Mahlerile oma eelmisel aastal alustatud teoreetilise peateose “Harmooniaõpetus” (”Harmonielehre”).

Septembri lõpus 1911 kolis Villa Lepckesse Berlin-Zehlendorfis, Machnower Chaussee & Dietloffstraßel. Esteetika ja kompositsiooniõpetuse loengud Sterni Konservatooriumis. Rühmituse “Sinine ratsanik” (“Der Blaue Reiter”) näitusel Galerie Thannhauseris Münchenis eksponeeriti nelja Schönbergi maali.

7. novembril 1911 valmis “Gurre laulude” (“Gurrelieder”) partituuri puhtand.

9. detsembril 1911 valmis “Herzgewächse” op. 20 sopranile, tšelestale, harmooniumile ja harfile.

9. detsembril 1911 toimus Viinis kooriteose "Friede auf Erden" op. 13 orkestriga versiooni esiettekanne Filharmoonilise koori (Philharmonischer Chor) ning Viini Helikunstnike Orkestri (Wiener Tonkünstler-Orchester) poolt Franz Schrekeri dirigeerimisel.

1912

Sõitis Zemlinsky kutsel Prahasse, kus dirigeeris sümfoonilist poeemi “Pelleas ja Melisande" ning pidas kõne eelmisel aastal surnud Gustav Mahleri mälestuseks.

Õpilased ja sõbrad – sealhulgas Kandinsky, Webern ja Gütersloh – andsid Müncheni kirjastuses Verlag Piper & Co välja antoloogia “Arnold Schönberg”.

Generaalbassi alusel transkriptsioon Georg Matthias Monni "Kontserdist tšellole ja orkestrile g-moll" sarja "Denkmäler der Tonkunst in Österreich".

12. märtsil 1912 helindas näitleja Albertine Zehme õhutusel esimesed 21 luuletusest Albert Giraud' luuleraamatust "Pierrot lunaire" kõnelauljale ja kammeransamblile, mille häältejuhtimist ja kõlasid kirjeldas Schönberg "mõistuslike ja meeleliste liikumiste suisa loomalikult vahenditu väljendusena".

12. juunil 1912 suri Mathilde Schönbergi ema Klara Zemlinsky.

3. septembril 1912 toimus "Viie orkestripala" (Fünf Orchesterstücke) op. 16 esiettekanne Londonis Sir Henry Woodi juhatusel.

16. oktoobril 1912 toimus "Pierrot lunaire" op. 21 esiettekanne Berliinis.

Detsembris 1912 sõitis Schönberg pärast viibimist Amsterdamis Peterburi, et dirigeerida Aleksander Siloti korraldatud kontserdil sümfoonilist poeemi “Pelleas ja Melisande”.

Aasta lõpus 1912 visandas oratooriumi "Seraphita" osana kolme õhtut täitvast triloogiast (jäi fragmendiks).

1913

23. veebruaril 1913 “Gurre laulude” (“Gurrelieder”) esiettekanne Franz Schrekeri dirigeerimisel Viini Muusikaühingu suures saalis. Kammeransambli- ja orkestripalade visandeid.

Märtsi lõpus 1913 skandaal ühe Schönbergi, Bergi, Weberni, Mahleri ja Zemlinsky teoste kontserdi ajal Viinis.

Mais 1913 kolis Berlin-Südendesse, Berlinerstraße 17a.

Sai esimese Gustav Mahleri Fondi (Gustav-Mahler-Stiftung) stipendiumi, järgmised stipendiumid 1914 ja 1918.

9. novembril 1913 lõpetas orkestrilaulu "Seraphita" op. 22 nr 1.

20. novembril 1913 lõpetas ooperi “Õnnelik käsi” (“Die glückliche Hand”) op. 18.

1914

Dirigeeris “Gurre laule” (“Gurrelieder”) Leipzigis ja Viit orkestripala (Fünf Orchesterstücke) op.16 Londonis.

29. jaanuaril 1914 laulude nr 2, 5 ja 6 teosest Orkestrilaulud (Orchesterlieder) op. 8 esiettekanne Alexander von Zemlinsky juhatusel Prahas.

Novembris-detsembris 1914 kirjutas orkestrilaulud “Alle, welche dich suchen” op. 22 nr 2 (lõpetatud 8. jaanuaril 1915) ja "Mach mich zum Wächter deiner Weiten" op. 22 nr 3 (lõpetatud 14. jaanuaril 1915).

1915

15. jaanuaril 1915 on dateeritud teksti manuskript “Printsiipide surmatants” (“Totentanz der Prinzipien”), millega jätkus töö 1915. aasta lõpus.

Aprillis 1915 dirigeeris Viinis Beethoveni IX Sümfooniat.

Oktoobris 1915 pöördus Viini tagasi ja üüris korteri Hietzingis Gloriettegasse 43.

Detsembris 1915 läks sõjaväkke Kuninglik-keiserliku rügemendi Hoch- und Deutschmeisterina nr 4.

Jätkas eelmisel aastal alanud tööd suuremõõtmelise sümfooniaga solistidele, koorile ja orkestrile (lõpetamata fragment).

Alustas seejärel oratooriumi “Jaakobi Redel” (“Die Jakobsleiter”) (lõpetamata) jaoks. Algne kontseptsioon nägi “Printsiipide surmatantsu” ette sümfoonia kolmanda ning “Jaakobi redelit” neljanda osana.

1916

Märtsist maini 1916 läbis Bruckeri reservohvitseride kooli. Juulis 1916 paigutati hingeldamise tõttu ümber asenduskompaniisse.

Oktoobris 1915 vabastati Viini Helikunstnike Ühingu (Wiener Tonkünstler-Verein) palvekirja tõttu ajutiselt armeest.

Kirjutas seltsiõhtu jaoks marsi keelpillikvartetile ja klaverile ”Raudne brigaad” (”Die eiserne Brigade”).

Kirjutas keiserliku Grenaderide marsi ja Neippergi Austria Grenaderide marsi transkriptsiooni sümfooniaorkestrile (lõpetamata).

1. novembril 1915 lõpetas lauluga “Eelaimus” (“Vorgefühl”) Neli laulu häälele ja orkestrile (Vier Lieder für Gesang und Orchester) op. 22.

1917

Visandas ”Armastuslaulu” (”Liebeslied”) viiulile, vioolale, tšellole ja harmooniumile, tekst Rainer Maria Rilke (lõpetamata).

Mais 1917 lõpetas “Jaakobi redeli” (“Jakobsleiter”) teksti.

Juunis 1917 alustas “Jaakobi redeli” (“Jakobsleiter”) muusika skitseerimist, mis jätkus 1918 ja 1921–1922.

Septembris 1917 sai jälle kutse armeesse.

Detsembris 1917 vabastati füüsilise kõlbmatuse tõttu lõplikult armeest.

1918

Viis Schwarzwaldi koolis läbi kompositsiooniseminari.

Kevadel 1918 kolis Mödlingisse, Bernhardgasse 6.

Asutas Muusikaliste Eraettekannete Ühingu (Verein für musikalische Privataufführungen). Keelpilliseksteti ja ühe klaveripala visandid.

1919

Schönbergi õpilasteks saavad Hanns Eisler, Rudolf Kolisch ja Karl Rankl.

Kirjutas artiklid Adolf Loosi väljaantavale kogumikule “Juhised kunstide valitsusele” (”Richtlinien für ein Kunstamt”) ja Willem Mengelbergi mälestusraamatule.

1920. aastad

1920

Külastas esimest Mahleri Festivali Hollandis. Dirigeeris Amsterdamis ja nimetati Rahvusvahelise Mahleri Liidu (Internationale Mahler-Bund) presidendiks.

Pidas kompositsioonikursusi.

Märtsis 1920 alustas Passacagliaga orkestrile (fragment) ning töötas Muusikaliste Eraettekannete Ühingu (Verein für musikalische Privataufführungen) jaoks kammerorkestrile ümber Viis orkestripala (Fünf Orchesterstücke) op. 16.

Juulis 1920 kirjutas esimesed kaks klaveripala teosest Klaveripalad Klavierstücke) op. 23 ja visandas pala nr 4.

Augustis 1920 alustas Serenaadi (Serenade) op. 24.

1921

Dirigeeris Amsterdamis “Gurre laule” (“Gurrelieder”).

Juunis 1921 reisis koos pere ja mõnede õpilastega Mattsee kuurorti ja on juudina sunnitud sealse kohaliku koguduse juhtkonna survel lahkuma. Sõitis edasi Traunkirchenisse.

Juulis 1921 Traunkirchenis kirjutas Prelüüdi ja Intermezzo klaverisüidist (Suite für Klavier) op. 25 (lõpetatud 1923).

12. oktoobril 1921 suri Arnold Schönbergi ema Pauline Schönberg.

Töötas Muusikaliste Eraettekannete Ühingu (Verein für musikalische Privataufführungen) jaoks ümber Johann Straussi ”Roosid lõunast” (”Rosen aus dem Süden”) ja ”Laguunivalsi” (”Lagunen-Walzer”).

6. oktoobril 1921 lõpetas Marsi Serenaadist (Serenade) op. 24. Schuberti, Denzasi ja Siolyi teoste transktiptsioone.

Kavandas Rudolf Kolischiga Regeri Romantilise süidi (Romantische Suite) op. 25 transkriptsiooni kammeransamblile.

Mahleri teoste “Laul maast” (Lied von der Erde) ja ”Rändava selli laulud” (Lieder eines fahrenden Gesellen) transkriptsioonid Muusikaliste Eraettekannete Ühingu (Verein für musikalische Privataufführungen) jaoks jäävad lõpetamata.

Seadis “Jõulumuusika” (Weihnachtsmusik) kammeransamblile.

1922

Dirigeeris Prahas “Pierrot lunaire’i”.

Mödlingit külastavad Darius Milhaud ja Francis Poulenc.

Veebruaris 1922 visandas viiulikontserdi alguse.

Märtsis ja mais 1922 visandatud kaks pala kammeransamblile jäävad fragmentideks.

24. juunil 1922 valmivad Traunkirchenis Bachi koraalieelmängude ”Komm, Gott, Schöpfer, heiliger Geist” (aprilli lõpp 1922 Mödlingis) ja "Schmücke Dich, o liebe Seele" transkriptsioonid orkestrile.

Katkestas töö ”Jaakobi redeliga” (Jakobsleiter). Teos jäigi lõpetamata, fragmendi esiettekanne toimus 16. juunil 1961 Viini Kontserdimaja suures saalis.

Novembris 1922 alustas Teemat ja variatsioone “Gerpa” metsasarvele, klaverile, kahele viiulile ja harmooniumile, kuid katkestas pärast neljandat variatsiooni.

14. detsembril 1922 on Mödlingis dateeritud ”Metstuvi laulu” (Lied der Waldtaube) ”Gurre lauludest” (Gurreliedern) transkriptsiooni kammerorkestrile ja häälele valmis käsikiri.

1923

Mattsee sündmuste järel antisemiitlike teemade arengu ja muutuste tõttu tundlikuks muutunud Schönberg lõpetas sõbralikud suhted Wassily Kandinskyga, kes on aastast 1922 kutsutud Weimari Bauhausi ja lükkas tagasi sealse muusikakooli juhtkonna kutse tulla Bauhausi õpetama.

Tutvustas oma “kaheteistkümne vaid üksteisega seotud heli kompositsioonimeetodit” (Methode der Komposition mit zwölf nur aufeinander bezogenen Tönen), mis muusikalise materjali uue süstematiseerimise abil revolutsioneeris traditsioonilist harmoonia mõistet ja panei sellega “aluse uuele muusikalise konstruktsiooni metoodikale, mis näis sobivat selliste strukturaalsete diferentseerumiste jaoks, millega varem tegeles tonaalne harmoonia” (Komposition mit zwölf Tönen 1941).

30. jaanuaril 1923 toimus Kopenhaagenis ”Metstuvi laulu” (Lied der Waldtaube) ettekanne Schönbergi dirigeerimisel, solist Marya Freund.

Veebruaris 1923 lõpetas Mödlingis aastal 1920 alustatud Viis klaveripala (Fünf Klavierstücke) op. 23

Veebruaris-märtsis 1923 lõpetas Klaverisüidi (Suite für Klavier) op. 25.

Aprillis-mais 1923 kirjutas Serenaadi (Serenade) op. 24, milles esimest korda uus kompositsioonimeetod konkretiseerus muusikana.

Suve 1923 veetis Traunkirchenis.

18. oktoobril 1923 suri Arnold Schönbergi abikaasa Mathilde.

Pärast Mathilde surma jätkas tööd 1920. aastal alustatud Requiemi tekstiga, millest ei saa siiski teost.

1924

5. juulil 1924 visandas ”Maagiliseks ruuduks” (Magisches Quadrat) nimetatud kaksteisthelirea ja jätkas ajavahemikus eelmise aasta aprillist juulini alanud tööd Puhkpillikvintetiga (Bläserquintett) op. 26, mis katkes tema naise Mathilde haiguse ja surma tõttu.

20. juulil 1924 dirigeeris Serenaadi (Serenade) op. 24 avalikku esiettekannet Donaueschingenis.

26. augustil 1924 lõpetas op.26 neljanda osa (pühendatud lapselaps ”Bubi” Arnoldile, sünd. 1923 Schönbergide Mödlingi korteris).

28. augustil 1924 abiellus Schönberg Mödlingi Evangeelses kihelkonnakirikus Gertrud Kolischi, Schönbergi õpilase Rudolf Kolischi õega.

Schönbergi 50. sünnipäeva tähistavad kontserdid.

14. oktoobril 1924 ooperi “Õnnelik käsi” (Die glückliche Hand) op. 18 esiettekanne Fritz Stiedry juhatusel Viini Volksoperis. Oktoobri lõpus 1924 alustas Süidiga (Suite) op. 29.

1925

Schönberg kutsuti eelmisel aastal surnud Ferruccio Busoni järglasena kompositsiooni meistriklassi juhatajaks Berliini Kunstide Akadeemiasse (Berliner Akademie der Künste).

1. aprillil 1925 on dateeritud Johann Straussi “Keisrivalsi” (Kaiserwalzer) transkriptsioon Pierrot-ansambli turnee jaoks Hispaanias.

Juunist augustini 1925 töötas Süidiga (Suite) op. 29.

30. septembrist 10. novembrini 1925 kirjutas Neli pala segakoorile (Vier Stücke für gemischten Chor) op. 27 (kahe laulu teksti kirjutas Schönberg ise, teised on võetud Hans Bethge hiina poeetide luule taasvärsistustest).

1. oktoobril 1925 algas Schönbergi professuur Berliini Kunstide Akadeemias (Berliner Akademie der Künste). Reaktsioonina sellele antisemiitlikud protestid ajakirjas Zeitschrift für Musik.

12. novembril 1925 alustas pärast neljanda kooripala op. 27 lõpetamist teise sarja, Kolme satiiriga segakoorile (Drei Satiren für gemischten Chor) op. 28, mille lõpetas enne uut aastat ja kolimist Berliini.

1926

Aasta alguses saabus Schönberg Berliini koos oma õpilaste Roberto Gerhardi, Winfried Zilligi ja Josef Ruferiga. Schönbergi tööülesannete hulka Berliini Kunstide Akadeemias kuulus lisaks lepingulisele kuuekuulisele kompositsiooniõpetusele ka osavõtt akadeemia senati tööst.

Jaanuarist 1926 juunini 1927 elas koos naise Gertrudiga pansionaadis Bavaria Charlottenburgis Steinplatzil.

26. märtsil 1926 kirjutas Berliinis teksti alles aastal 1934 loodud kaanonile "Wer mit der Welt laufen will".

1. mail 1926 lõpetas Mödlingis alustatud süidi (Suite) op. 29 ja pühendus orkestrivariatsioonidele (Variationen für Orchester) op. 31, milles ta esimest korda kasutas dodekafooniat suure orkestri puhul.

Juulist novembrini 1926 juhuslikud sõidud Viini. Tervislikel põhjustel jätkas õpetust Berliinis alles novembris.

1927

Kutsuti oma teoste dirigeerimiseks Berliini Raadiosse.

Rahvusvahelise stiiliõpetuse kooli kontseptsioon.

24. jaanuarist 8. märtsini 1927 kirjutas ameerika metseeni Elizabeth Sprague Coolidge'i tellimusel Kolmanda keelpillikvarteti (III. Streichquartett) op. 30.

3. märtsil 1927 visandas dodekafoonilise laulu baritonile Oskar Loerke tekstile (fragment).

Veetis suve 1927 Pörtschachis Wörthi järve ääres, kus ta paljude aastate järel uuendas sõprust Wassily Kandinsky ja tolle naise Ninaga.

12. juulil 1927 lõpetas eelmise aasta juunis alustatud sionistliku kõnedraama “Piibliteekond” (Der biblische Weg) ja distantseerus esimest korda põhjalikult juudi poliitikast, juudi usust ning juutluse rahvuslikust identiteedist, mis vallandas tema endagi poolt vahetult kogetud antisemitismi. Draama jaoks visandatud Protsessioonimuusika (Prozessionsmusik) F-duur jäi lõpetamata.

Septembris-oktoobris 1927 sõidud Viini.

Schönbergi uuteks õpilasteks Berliinis saavad Nikos Skalkottas, Alfred Keller ja Peter Schacht.

Kontserdid Schönbergi auks Pariisis.

14. septembril 1927 visandas Schönberg keelpillikvarteti alguse.

19. septembril 1927 toimus Viinis Kolmanda keelpillikvarteti (III. Streichquartett) op. 30 esiettekanne Viini keelpillikvarteti ehk Kolischi kvarteti ((Wiener Streichquartett (Kolisch-Quartett)) poolt tellija Elizabeth Sprague Coolidge osavõtul.

14. novembril 1927 visandas Schönberg Viiulikontserdi reatabeli.

1928

Aasta alguses sõit Cannes’i.

2. jaanuaril 1928 alustas tööd Viiulikontserdiga, mis katkes kontserdireisi tõttu Londonisse ja jätkus pärast tagasijõudmist Berliini (jäi siiski lõpetamata).

Jaanuari 1928 lõpus dirigeeris Londonis “Gurre laule” (“Gurrelieder”).

Kontserteeris Šveitsis.

Märtsis 1928 üürivad Schönberg ja tema abikaasa korteri Berlin-Charlottenburgis Nussbaum-Alleel

l7. märtsil 1928 lõpetas kaanoni Amsterdami Concertgebouw orkestri auks.

8. aprillil 1928 valmis kolmehäälne kaanon kolmes helistikus Saksa heliloojate liidu (Genossenschaft deutscher Tonsetzer) 25-ndaks juubeliks.

Juulist detsembrini 1928 viibivad Schönbergid Roquebrune-Cap Martinis prantsuse Rivieras.

21. augustil 1928 lõpetas Roquebrune-Cap Martinis prantsuse Rivieras Orkestrivariatsioonid (Variationen für Orchester) op. 31 ja töötas kuni 20. septembrini partituuripuhtandiga.

11. oktoobril 1928 lõpetas mais alustatud Johann Sebastian Bachi Prelüüdi ja fuuga Es-duur transkriptsiooni orkestrile.

3.–16. oktoobril 1928 valmis ooperi “Mooses ja Aaron” tekst (sel ajal rääkis Schönberg veel oratooriumist), mille esimesed kavandid ja visandid on dateeritud septembri lõpuga, varasem visand kuulub juulisse 1926. Aines on pärit Vana Testamendi piibellikest eeskujudest, mida Schönberg kujundas teadlikult ümber ning täiendas piibliväliste elementidega. Ooperi “Mooses ja Aaron” (“Moses und Aron”) libreto puhul tegeles Schönberg uuesti juutluse ning religiooni tähendusega juudi rahvuslikule mõtlemisele.

2. detsembril 1928 toimus Berliinis Orkestrivariatsioonide (Variationen für Orchester) op. 31 esiettekanne Wilhelm Furtwängleri ja Berliini Filharmoonia orkestri (Berliner Philharmonische Orchester) poolt.

1929

Jaanuar-veebruar 1929 Monte Carlo.

Jaanuar-märts 1929 sünnivad Saksa riikliku rahvalaulude kogumiku komisjoni (”Deutschen Staatlichen Kommission für das Volksliederbuch”) tellimusel 1930. aastal kirjastuses Verlag Peters ilmuva antoloogia jaoks Kolm rahvalaulu segakoorile (Drei Volkslieder für gemischten Chor), alustatud 1928. aasta detsembris, ning Neli saksa rahvalaulu häälele ja klaverile (Vier deutsche Volkslieder für eine Singstimme und Klavier).

15. märtsil 1929 saatis Schönberg Saksa Tööliste Laululiidule (Deutscher Arbeiter-Sängerbund), mis eelmise aasta septembris tellis teose meeskoorile, kooriteose “Õnn” (“Glück”) op. 35 nr 4.

Aprillis 1929 lõpetas Klaveripala (Klavierstück) op. 33a.

August-september 1929 Katwijk aan Zee’s Hollandis.

3. augustil 1929 lõpetas ühevaatuselise ooperi ”Von heute auf morgen” op. 32 partituuri, esimese dodekafooniliste ridade alusel loodud lavateose. Max Blonda (Schönbergi teise naise Gertrudi pseudonüüm) libreto, ”väga lähedaste sugulaste abielu satiir”, sündis ilmselt sügisel 1928 Rivieras, partitsiell ajavahemikus oktoobrist 1928 kuni 1. jaanuarini 1929.

2. novembril 1929 toimus Berliini raadio saates “Moodne töölispoeet ja töölismuusika” (Moderne Arbeiterdichter und Arbeitermusik) kooriteose “Õnn” (Glück) op. 35 nr 4 Ervin Lendvai kvarteti (Erwin Lendvai-Quartett) poolt.

1930. aastad

1930

Dirigeeris Londonis.

Üüris korteri Nürnberger Platzil Berliinis.

1. veebruaril 1930 toimus Frankfurdis Maini ääres ooperi ”Von heute auf morgen” op. 32 esiettekanne Wilhelm Steinbergi juhatusel.

19. veebruarist kuni 9. märtsini 1930 kirjutas neli pala teosest Kuus pala meeskoorile (Sechs Stücke für Männerchor) op. 35 enda tekstidele ja pakkus neid koos eelmise aasta teostega ”Õnn” (Glück) ja ”Üksmeel” (Verbundenheit) Beriini kirjastusele Verlag Bote & Bock.

Aprill-mai 1930 Baden-Badeni kuurordis.

7. mail 1930 alustas Berliinis ooperi “Mooses ja Aaron” (Moses und Aron) muusika visandamist, jätkates vahemikus juulist septembrini 1930 Luganos.

Jätkas tööd teosega ”Begleitungsmusik zu einer Lichtspielszene” op. 34, mille tellis kirjastus Heinrichshofen’s Verlag Magdeburg esitamiseks kinodes tummfilmi taustmuusikana. Schönberg ütles siiski lahti konkreetsetest stsenaariumist, redutseerides selle psühholoogiliste sündmuste ahelaks: Ähvardav oht – Hirm – Katastroof (Drohende Gefahr – Angst – Katastrophe).

Juuli-september 1930 Luganos.

Oktoobris 1930 pidas Prahas ettekande “Uus muusika, vananenud muusika, stiil ja idee” (”Neue Musik, veraltete Musik, Stil und Gedanke”). 6. novembril 1930 teose ”Begleitungsmusik zu einer Lichtspielszene” op. 34 esiettekanne toimus Otto Klempereri juhatusel Berliini Kroll-Operis.

1931

Jaanuaris 1931 jätkas tööd ooperiga “Mooses ja Aaron”, alguses Berliinis, maist septembrini 1931 Montreux-Territet’s (esimese vaatuse lõpp ja vahemäng, teise vaatuse algus) ning kuni oktoobri 1931 alguseni Barcelonas.

Märtsis 1931 loeng Berliini Raadios.

Maist septembrini 1931 viibis Montreux-Territet’s. Jäi tervislikel põhjustel kuni oktoobrini 1931 Barcelonasse.

8.–10. oktoober 1931 Klaveripala (Klavierstück) op. 33b.

24. oktoobril 1931 Hanaus Kuue pala meeskoorile (Sechs Stücke für Männerchor) op. 35 esiettekanne “13er Quartett der AGV Vorwärts” poolt.

1932

21. veebruaril 1932 Frankfurdis Maini ääres Nelja laulu häälele ja orkestrile (Vier Lieder für Gesang und Orchester) op. 22 esiettekanne Hans Rosbaud’ juhatusel, solist Hertha Reinecke.

Märtsis 1932 lõpetas Barcelonas “Moosese ja Aaroni” teise vaatuse. Rohkete režiimärkuste ja tegevuse kirjeldustega monumentaalse ühendkunstiteosena (Gesamtkunstwerk) kavandatud ooper jäi lõpetamata, kolmas vaatus piirdus libreto ja väheste muusikaliste visanditega.

7. mail 1932 sündis Barcelonas tütar Dorothea Nuria.

Lükkas poliitilistel põhjustel edasi oma tagasipöördumise Berliini. Formaalsete probleemiteadete kaudu jõudis temani Preisi Akadeemia antisemiitlik vastasseis.

Juunis 1932 sunniviisiliselt ebakindlasse Berliini tagasi pöördunud, sai Schönbergile drastiliselt selgeks juutide olukord Saksamaal.

Juudipoliitilised avaldused.

1933

Lahkus Berliinist.

Heideti natsionaalsotsialistide poolt akadeemiast välja.

Sõitis koos naise ja tütrega Ameerika Ühendriikidesse.

31. oktoobril 1933 jõudis New Yorki.

Õpetas Malkini Konservatooriumis Bostonis ja New Yorgis.

Pablo Casalsi ergutusel sündis Georg Matthias Monni Tšembalokontserdi vaba ümbertöötusena Tšellokontsert (Konzert für Violoncello und Orchester) D-duur (lõpetatud 4. jaanuaril 1934).

Jaanuaris-veebruaris 1933 kirjutas Kolm laulu häälele ja klaverile (Drei Lieder für Gesang und Klavier) op. 48 Jakob Haringeri tekstidele.

Märtsis 1933 visandas klaverikontserdi alguse.

Aprillis 1933 kirjutatud sünnipäevakaanoni pühendas Carl Engelile.

Juulis 1933 tagasipöördumine juudi usku Pariisis.

Septembris 1933 Arcachonis eemal poliitilistest rahutustest lõpetas Kolisch-kvarteti õhutusel kirjutatud Kontserdi keelpillikvartetile ja orkestrile B-duur (Konzert für Streichquartett und Orchester B-Dur), mis on Georg Friedrich Händeli Concerto Grosso op. 6 nr 7 vabaks transkriptsiooniks.

1934

Dirigeeris Bostonis sümfoonilist poeemi “Pelleas ja Melisande”.

Loengud Chicago ülikoolis.

Kolimine Bostonist New Yorki ja sealt edasi Los Angelesse.

Loengud juutide olukorrast.

26. septembril 1934 toimus Prahas Kontserdi keelpillikvartetile ja orkestrile (Konzert für Streichquartett und Orchester) Händeli põhjal esiettekanne Kolischi kvarteti ja Praha Raadio Orkestri poolt.

23. oktoobril 1934 on dateeritud Martin Bernsteini ärgitusel kirjutatud Süit keelpilliorkestrile (Suite für Streichorchester).

1935

Loengud Lõuna-California Ülikoolis (University of Southern California).

Eraõpetus.

Schönbergi õpilaseks sai John Cage.

18. aprillil 1935 on dateeritud Esimese Kammersümfoonia (Erste Kammersymphonie) töötlus orkestrile op. 9B.

18. mail 1935 Süidi keelpilliorkestrile (Suite für Streichorchester) esiettekanne Otto Klempereri juhatusel Los Angeleses.

7. novembril 1935 Tšellokontserdi Monni järgi esiettekanne Jean Sibeliuse festivalikontserdil Londonis, solist Emanuel Feuermann.

27. detsembril 1935 Kammersümfoonia (Kammersymphonie) op. 9B esiettekanne helilooja juhatusel Los Angeleses.

1936

Professuur Lõuna-California Ülikoolis (University of California) Los Angeleses.

Asus elama Brentwood Parki Lääne Los Angeleses, kus elas kuni surmani.

Sõprus George Gershwiniga.

27. aprillist kuni 26. juulini 1936 kirjutas Elizabeth Sprague Coolidge tellimusel Neljanda keelpillikvarteti (IV. Streichquartett) op. 37.

Septembris 1936 lõpetas eelmisel aastal alustatud Viiulikontserdi (Konzert für Violine und Orchester) op. 36.

1937

9. jaanuaril 1937 toimus Los Angeleses Neljanda keelpillikvarteti (IV. Streichquartett) op. 37 esiettekanne Kolischi kvarteti poolt.

Mais 1937 ilmus Merle Armitage'i väljaandena antoloogia “Schoenberg”. Autorite hulgas on veel näiteks Ernst Křenek, Leopold Stokowski, Berthold Viertel ja Eduard Steuermann.

Maist septembrini 1937 seadis orkestrile Johannes Brahmsi Klaverikvarteti g-moll op. 25.

26. mail 1937 sündis poeg Ronald.

1938

New Yorki saabuvad Schönbergi tütar Gertrude Greissle perekonnaga ja Alexander Zemlinsky abikaasaga.

7. mail 1938 eelmisel aastal kirjutatud Brahmsi Klaverikvarteti g-moll op. 25 töötluse esiettekanne Otto Klempereri juhatusel Los Angeleses.

1. augustist 22. septembrini 1938 kirjutas Los Angelese rabi Jacob Sonderlingi algatusel. Schönberg töötas traditsiooniliste Rahupüha laupäeva (Jom Kippur) juudi palve eeskujul oma meloodiaversiooni.

4. oktoobril 1938 (Jom Kippuri laupäev 1938) toimus autori juhatusel Los Angeleses kooriteose “Kol Nidre” op. 39 esiettekanne.

1939

Proovis sugulastele ja sõpradele hankida viisasid sõiduks USA-sse. Georg Schönberg perega elas kuni sõja lõpuni Mödlingis viletsaimates tingimustes.

Kirjutas dirigent Fritz Stiedry algatusel juba aastal 1906 – kohe pärast Esimest kammersümfooniat (Erste Kammersymphonie) op. 9 – alustatud Teise kammersümfoonia (Zweite Kammersymphonie) op. 38.

1940. aastad

1940

Dirigeeris plaadile “Pierrot lunaire”.

6. detsembril 1940 toimus Philadelphias Viiulikontserdi op. 36 esiettekanne Leopold Stokowski juhatusel, solist Louis Krasner.

1941

27. jaanuaril 1941 sündis poeg Lawrence. Arnold, Gertrud ja Nuria saavad USA kodakondsuse.

Salzburgis suri vend Heinrich.

7. augustil 1941 on dateeritud kaks fragmenti orelisonaadist (Sonate für Orgel).

Augustist oktoobrini 1941 kirjutas Variatsioonid ühele retsitatiivile orelile (Variationen über ein Rezitativ für Orgel) op. 40.

1942

Õpetas suvekursusel Lääne-California Ülikoolis.

Teated “Pierrot lunaire” menukatest ettekannetest Londonis.

12. jaanuaril 1942 lõpetas Teise kammersümfoonia (Zweite Kammersymphonie) seade kahele klaverile op. 38B.

12. märtsist 12. juunini 1942 kirjutas League of Composers tellimusel organisatsiooni 20. aastapäevaks ”Oodi Napoleon Buonapartele” (Ode an Napoleon Buonaparte) op. 41 keelpillikvartetile, klaverile ja kõnelejale.

29. detsembril 1942 lõpetas Klaverikontserdi (Konzert für Klavier und Orchester) op. 42, mis on kirjutatud Schönbergi õpilase Oscar Levanti õhutusel aasta teisel poolel.

Septembris 1942 lõpetas õpiku “Models for Beginners in Composition” (Modelle für Anfänger im Kompositionsunterricht).

1943

Pidas suvekursusi. Töö muusikapedagoogiliste teoste kallal. Visandas tõmbamise vahendi ”Rastrali” mudeli.

20. juunist 3. juulini 1943 kirjutas Carl Engeli, New Yorgi Schirmeri kirjastuse presidendi ettepanekul Teema ja variatsioonid puhkpilliorkestrile (Thema und Variationen für Blasorchester) op. 43, mis pidi laiendama ameerika puhkpilliorkestrite repertuaari nõudlike teostega väljapaistvatelt kaasaegsetelt heliloojatelt ja samas panustama Schönbergi populaarsusele Ameerikas.

Augustis 1943 tegi Schönbergi väimees Felix Greissle ettepaneku seada uus teos ka sümfooniaorkestrile, kuna puhkpillide tekstuuri keerukus ületas paljude ameerika puhkpilliansamblite tehnilisi võimalusi.

Oktoobriks 1943 on lõpetatud Teema ja variatsioonid ("Thema und Variationen") op. 43B.

1944

Jäi pensionile Lõuna-California Ülikoolist Los Angeleses.

Jätkas eraõpetust.

6. veebruaril 1944 New Yorgis klaverikontserdi ("Klavierkonzert") op. 42 esiettekanne Leopold Stokowski juhatusel, solist Eduard Steuermann.

20. oktoobril 1944 Bostonis "Teema ja variatsioonide" ("Thema und Variationen für Orchester") op. 43B esiettekanne Serge Koussevitzky juhatusel.

1945

Guggenheimi Sihtasutus vastas eitavalt stipendiumitaotlusele lõpetada “Mooses ja Aaron”, “Jaakobi redel” (“Jakobsleiter”) ja õpikud.

Augustis 1945 kirjutas Leopold Stokowski ärgitusel Fanfaarid “Gurre laulude” motiividel (lõpetamata) Hollywood Bowli kontserdi jaoks.

21.–30. septembril 1945 sündis Nathaniel Shilkret tellimusel prelüüd ("Prelude") op. 44 osana “Genesis-Suite'ist” – Schönbergi, Shilkret, Alexander Tansmann, Darius Milhaud, Mario Castelnuovo-Tedesco, Ernst Tochi ja Igor Stravinski ühisteosest, mille esiettekanne toimus Werner Jansseni juhatusel 18. novembril Los Angeleses.

1946

Augustis 1946 sai südameataki.

Loengud Chicago Ülikoolis.

Juunis-septembris 1946 sündis Harvardi Ülikooli muusikaosakonna (Music Department of Harvard University) tellimusel kevadel 1947 toimuva sümpoosioni jaoks keelpillitrio (Streichtrio) op. 45. Teose lõpetamisega kirjutas Schönberg muusikalisse tekstuuri tramaatilise südameataki kogemuse. Thomas Mann jutustab sellest raamatus “Doktor Faustuse sünd” (Entstehung des Doktor Faustus).

27. juunil 1946 Teema ja variatsioonide puhkpilliorkestrile (Thema und Variationen für Blasorchester) op. 43 esiettekanne Goldman Bandi poolt New Yorgis.

Kirjutas õpiku “Harmoonia strukturaalsed funktsioonid” (Structural Functions of Harmony) (Die formbildenden Tendenzen der Harmonie).

1947

Valiti Ameerika kunstide ja kirjanduse akadeemia (American Academy of Arts and Letters) liikmeks.

Keelpillitrio (Streichtrio) op. 45 esiettekanne Waldeni keelpillikvarteti poolt (Walden String Quartet) Harvardi ülikoolis.

Kirjutas Koussevitzky fondi (Koussevitzky Music Foundation) tellimusel augustis kantaadi “Ellujäänu Varsasavist” (“A Survivor from Warsaw”) (“Ein Überlebender aus Warschau”) op. 46, mille Schönbergi enda kirjutatud saksa- ja ingliskeelne tekst koos heebreakeelse palvega on saanud inspiratsiooni koreograaf Corinne Chochemilt ning tematiseerib Shoahi.

1948

Vestlused doktor Faustusest Thomas Manniga. Pidas kursusi Santa Barbaras.

24.–26. juunil 1948 kirjutas Kolm rahvalaulu segakoorile (Drei Volkslieder für gemischten Chor) op. 49.

Lõpetas aastal 1937 alustatud õpiku "Fundamentals of Musical Composition" ("Grundlagen der musikalischen Komposition").

4. novembril 1948 “Ellujäänu Varssavist” (“A Survivor from Warsaw”) op. 46 esiettekanne Kurt Fredericki juhatusel Albuquerques New Mexicos.

1949

Aprillis 1949 helindas Dagobert D. Runesi luuleraamatust “Jordani laulud” (Jordanlieder) ”Kolm korda tuhat aastat” (”Dreimal tausend Jahre”) op. 50A segakoorile a cappella.

10. juunil 1949 kirjutas teose ”Israel Exists Again” segakoorile ja orkestrile.

Juuni 1949 lõpus kirjutas Kolm rahvalaulu (Drei Volkslieder) op. 49, pöördudes sellega tagasi samade 20. aastate lõpus Verlag Petersi tellimusel töödeldud rahvalaulumeloodiate juurde.

Septembris 1949 kandis viiuldaja Adolf Koldofsky seoses Schönbergi 75. sünnipäevaga ette Fantaasia viiulile klaveri saatel (Phantasie für Violine mit Klavierbegleitung) op. 47.

Schönbergile anti Viini linna aukodaniku aunimetus (Bürger der Stadt Wien).

Ei olnud kehva tervise tõttu võimeline oma 75. sünnipäeva tähistamiseks Euroopasse sõitma.

29. oktoobril 1949 toimus Fylklingenis ”Kolm korda tuhat aastat” (”Dreimal tausend Jahre”) op. 50A segakoorile a cappella esiettekanne Lilla Kammarköreni poolt Eric Ericsoni juhatusel.

1950. aastad

1950

Aasta alguses lõpetas vestlused Thomas Manniga.

Schönbergi tervislik seisund muutus märgatavalt viletsamaks. Koostas testamendi.

20. juunist 2. juulini 1950 kirjutas Chemjo Vinaveri ettepanekul kaastööna “Juudi muusika antoloogiale” (Anthology of Jewish Music Psalmi 130 “De Profundis” op. 50B segakoorile a cappella, mille esiettekanne toimus postuumselt Kölni Raadio koori (Kölner Rundfunkchor) esituses Bernhard Zimmermanni juhatusel 29. jaanuaril 1954 Kölnis.

Septembris 1950 kirjutas tekstikogumiku “Psalmid, palved ja teised kõnelused Jumalaga” (Psalmen, Gebeten und anderen Gesprächen mit Gott), mille Rudolf Kolisch avaldas aastal 1956 pärast autori surma pealkirja “Moodsad psalmid” all (Moderne Psalmen).

29. septembrist 2. oktoobrini 1950 kirjutas “Moodsa psalmi” (Moderner Psalm) op. 50C kõnelejale, segakoorile ja orkestrile, esiettekanne Nino Sanzogno juhatusel 29. mail 1956 Kölnis.

New Yorgi kirjastuselt Philosophical Library ilmus esseekogumik “Stiil ja idee” (Style and Idea), mille väljaandjaks on Schönbergi õpilane Dika Newlin.

1951

Nimetati Iisraeli Muusikaakadeemia Jeruusalemmas aupresidendiks.

2. juulil 1951 kanti Darmstadtis Hermann Schercheni juhatusel ette “Kuldvasika tants” ooperist “Mooses ja Aaron” ("Der Tanz um das goldene Kalb" aus "Moses und Aron").

13. juulil 1951 Arnold Schönberg suri Los Angeleses.