Arvo Alas
Arvo-Jürgen Alas (20. märts 1943 Tallinn – 18. september 2007) oli Eesti tõlkija ja diplomaat.
Elulugu
muudaArvo Alas lõpetas 1970 Leningradi Ülikooli norra filoloogina. 1971–1981 töötas ta ajakirja Noorus toimetuses ning alustas selle kõrvalt tegevust tõlkija ja ajakirjanikuna.
Aastatel 1981–1984 töötas Alas Eesti Kirjanike Liidus konsultandina. 1991 asus ta tööle Kopenhaagenisse Balti Informatsioonikeskusesse ning aastatel 1991–1996 oli ta esimene Eesti suursaadik Taanis ja Islandil, 1992–1996 ka Norras.
1997. aastast kuni surmani tegutses Arvo Alas vabakutselise tõlkijana. Arvo Alas suri Taanis ja on maetud Tallinna Metsakalmistule nn uuele kirjanike künkale.
Looming
muudaArvo Alas tõlkis eesti keelde Norra, Taani ja Islandi kirjandust. Tema kaalukaimateks töödeks peetakse saagatõlkeid vanaislandi keelest (sh eriti saagakirjanduse tippteost Njálli saagat) ning Taani filosoofi Søren Kierkegaardi teoste tõlkeid.
Tähelepanu- ja tänuväärne on Arvo Alase töö Skandinaavia autorite lasteraamatute tõlkimisel, tema raamatuis leidub teravmeelseid sõnaleide ja uudissõnu. Lisaks avaldas ta ajakirjanduses artikleid Põhjamaade kirjandusest, ühiskonnast ja poliitikast. Huvitava põikena koostas Arvo Alas 1982. aastal enam kui 40-leheküljelise kasahhikeelse kogumiku "Омир Гули. Omir Guli" eesti proosast.
2005. aastal ilmus Arvo Alaselt jutukogu "Piibuleidja".
Tõlkeid
muudaNorra keelest
muuda- Sigurd Hoel "Patused suvepäikese all" (1972)
- Bjørnstjerne Bjørnson "Maateadus ja armastus" (1982)
- Rolf Stenersen "Edvard Munch" (1985)
- Tor Åge Bringsværd "Pinocchio paberid" (1988)
- Thorbjørn Egner
- "Sööbik ja Pisik" (1972)
- "Kardemoni linna rahvas ja röövlid" (1996)
- "Pillimees ronihiir, Morten ja Nukatuka metsarahvas" (2001)
Taani keelest
muuda- Ludvig Holberg
- "Mäeotsa Jeppe" (1978)
- "Valitud näidendid" (2005)
- Martin A. Hansen "Jonatani teekond. Valetaja" (1981)
- Jørgen-Frantz Jacobsen "Barbara" (1974)
- Novellid kogumikus "Taani novell" (1978)
- William Heinesen "Kadunud moosekandid" (1984)
- Hans Scherfig "Idealistid" (1979)
- Peter Seeberg "Karjased" (1985)
- Peter Høeg "Preili Smilla lumetaju" (1998)
- Søren Kierkegaard "Kartus ja värin. Meeliülendavad kõned" (1998)
Islandi keelest
muuda- Vésteinn Lúdviksson "Kaheksa torustikust kostvat häält"(1971)
- Jón Óskar "Minu silmad ja sinu silmad" (1976)
- Novellid kogumikus "Islandi novell" (1979)
- Jón Helgason "Sõnade jäljed tänaval"(1981)
- Svava Jakobsdóttir "Pidu ilumüüri ääres" (1986)
- Njördur P. Njardvík "Surmamõistetud" (1990)
- Guðbergur Bergsson "Luik" (2005)
Vanaislandi keelest
muuda- Grettir Ásmundripoja saaga (1982)
- Njálli saaga (2001)
- "Viikingid Vinlandis: Eiríkr Punase saaga. Gröönlaste saaga" (2003)
- "Viikingite hea äri õpetus" (2004)
Vene keelest
muuda- Mihhail Steblin-Kamenski "Islandi kultuur" (1974)
Tunnustus
muudaIsiklikku
muudaArvo Alasel on kaks poega: ajakirjanik ja tõlkija Askur Alas, kes jätkab isa tööd Skandinaavia kirjanduse eestindamisel, ja ettevõtja Annar Alas.
Viited
muuda- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Tsitaadid Vikitsitaatides: Arvo Alas |