Askania dünastia

Askania dünastia (saksa keeles Askanier) oli Saksa valitsejasugu, mida tunti nendele kuulunud kõige pikaajalisema valduse Anhalti järgi ka kui Anhalti dünastiat.

Oma nime said nad Ascania (või Ascaria) linnuse järgi, mis asus Ascherslebeni lähedal ja nimetati selle järgi. Linnus oli Askania krahvi residents, tiitel lisati hiljem Anhalti vürstide tiitlitele.

Ajalugu

Varaseimat teadaolevat dünastia liiget, krahv Esico von Ballenstedti, on esimest korda ürikutes mainitud aastal 1036, ja ta arvatakse olevat Odo I tütrepoeg. Odolt päris suguvõsa suure kinnisvara Saksimaa idamargis.

Euroopa poliitiline kaart 12. sajandil. Pisipildil Welfide, Askania dünastia ja Hohenstaufenite valdused Põhja-Euroopas 1176. aastal

Esico pojapoeg oli krahv Otto von Ballenstedt, kes suri aastal 1123. Otto abielu tõttu hertsog Magnuse tütre Eilikaga sai Askania suguvõsa pärandiks poole endiste Saksimaa hertsogite Billungite kinnisvarast.

Otto pojast, Albrecht Karust, tuli aastal 1139 ema pärandi abiga esimene Askania soost Saksimaa hertsog. Kuid varsti kaotas ta kontrolli Saksimaa üle oma rivaalile Welfide suguvõsast.

Siiski päris Albrecht aastal 1157 Brandenburgi margi selle viimaselt vendi valitsejalt, Pribislavilt, ja temast tuli esimene Askania soost markkrahv. Albrecht ja tema Askania soost järeltulijad saavutasid märkimisväärset edu maa ristiusustamisel ja saksastamisel. Piirialana saksa ja slaavi kultuuride vahel oli maa tuntud kui mark.

Aastatel 1237 ja 1244 asutati markkrahv Albrecht Karu pojapojapoegade Otto ja Johanni ühisvalitsemise ajal kaks linna, Cölln ja Berliin (hiljem ühendati need üheks linnaks, Berliiniks). Askania dünastia vapiloomad, punane kotkas ja karu, said ka Berliini vapiloomadeks.

Aastal 1320 jõudis Brandenburgi Askania liin lõpule.

Pärast seda, kui keiser aastal 1180 Saksimaa Welfi valitsejad võimult kukutas, naasis Askania dünastia valitsema Saksimaa hertsogkonda, mis oli keisri poolt vähendatud tema idapoolseks osaks. Siiski suutis Askania dünastia isegi Ida-Saksimaal kontrollida ainult piiratud ala, peamiselt Elbe jõe ääres.

13. sajandil eraldus hertsgkonnast Anhalti vürstkond ja hiljem jagunes ülejäänud riik Saksi-Lauenburgiks ja Saksi-Wittenbergiks. Askania dünastiad kahes sakside riigis jõudsid lõpule vastavalt aastatel 1689 ja 1422, kuid Askania suguvõsa jätkas valitsemist väiksemas Anhalti riigis ja selle erinevates alljaotustes kuni monarhia kukutamiseni aastal 1918.

Christian Augusti tütar Katariina Suur, Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796, oli Askania suguvõsa liige.

Riikide loend, mida valitsesid Askania suguvõsa liikmed

Anhalti krahvkond, vürstkond ja hertsogiriik: u. 1100–1918
Saksimaa hertsogkond ja kuurvürstkond: 1112, 1139–1142, 1180–1422
Weimar-Orlamünde krahvkond: 1112–1486
Brandenburgi markkrahvkond: 1157–1320
Saksi-Lauenburg: 1269–1689
Lüneburgi vürstkond: 1369–1388
Anhalt-Bernburgi vürstkond ja hertsogkond: 1252–1468 ja 1603–1863
Anhalt-Zerbsti vürstkond: 1252–1396 ja 1544–1796
Anhalt-Ascherslebeni vürstkond: 1252–1315
Anhalt-Kötheni vürstkond ja hertsogiriik: 1396–1561 ja 1603–1847
Anhalt-Dessau vürstkond ja hertsogiriik: 1396–1561 ja 1603–1863
Anhalt-Plötzkau vürstkond: 1544–1553 ja 1603–1665
Anhalt-Harzgerode vürstkond: 1635–1709
Anhalt-Mühlingeni vürstkond: 1667–1714
Anhalt-Dornburgi vürstkond: 1667–1742
Anhalt-Bernburg-Schaumburg-Hoym: 1718–1812
Venemaa Keisririik: 1762–1796

Askania suguvõsa vapid

Ascherslebeni (Ascharia) krahv
Krahv von Ballenstedt
Brandenburgi markkrahv (alates 13. sajandi teisest poolest ka kuurvürst)
Anhalti vürst (Brandenburg ja Ballenstedt)
Saksimaa hertsog
Anhalti vürst (alates 13. sajandist)
Anhalti vürst (15. sajandil)
Anhalti vürst (17. sajandil)
Anhalt-Kötheni vürst (18. sajandil)
Anhalt-Zerbsti vürst (18. sajandil)
Venemaa keisririik (Katariina Suur)
Anhalti hertsog (19. sajandil)
Riigi ülemmarssal (Saksimaa kuurvürst)
Saksimaa kuurvürst ja hertsog
Saksimaa pfaltskrahv
Saksi-Lauenburgi hertsog

Valitsejaloendid

Esimesed

Esico († u. 1060)
- Adalbert (II) († u. 1080)
  - Otto Rikas († 1123), Ballenstedti krahv
    - Albrecht Karu († 1170), Ballenstedti, Ascherslebeni ja Anhalti krahv, Saksimaa hertsog, Nordmarki ja Lausitzi markkrahv, Brandenburgi markkrahv
  - Siegfried I († 1113), Weimar-Orlamünde krahv, Reini pfaltskrahv
    - Siegfried II († 1124), Weimar-Orlamünde krahv, Reini pfaltskrahv
    - Wilhelm († 1140), Weimar-Orlamünde krahv, Reini pfaltskrahv (Weimar-Orlamünde läks Albrecht Karu kätte)

Askania soost Brandenburgi markkrahvid

Nimi	Valitsemisaeg	Sugulus
Albrecht I Karu	1134/1157–1170
Otto I	1170–1184	Eelneva poeg
Otto II Helde	1184–1205	Eelneva poeg
Albrecht II	1205–1220	Eelneva vend
Johann I Otto III Vaga	1220–1266 1220–1267	Eelneva pojad
Johann II Otto IV Noolega Konrad I Heinrich I Maata	1266–1281 1266–1308 1266–1304 1266–1318	Johann I pojad
Johann III Otto V Pikk Albrecht III Otto VI Lühike	1267–1268 1267–1298 1267–1300 1267–1303	Otto III pojad
Konrad II	1281–1319	Johann II poeg
Hermann	1298–1308	Otto V poeg
Johann IV Waldemar	1304–1305 1304–1319	Konrad I pojad
Johann V	1308–1317	Hermanni poeg
Heinrich II Laps	1318–1320	Heinrich I poeg
Brandenburgi mark läks aastal 1323 Wittelsbachide kätte.

Weimar-Orlamünde Askania soost krahvid

Nimi	Valitsemisaeg	Sugulus
Albrecht I Karu	1140–1170
Hermann I	1170–1176	Eelneva poeg
Siegfried III	1176–1206	Eelneva poeg
Albrecht II Hermann II	1206–1245 1206–1247	Eelneva pojad
Hermann III Otto III Võimas	1247–1283 1247–1285	Hermann II pojad
Hermann IV Otto IV Rikas	1285–1319 1285–1318	Otto III pojad
Otto VI	1318–1340	Otto IV poeg
Friedrich I Otto V Hermann VI	1319–1365 1319–1335 1319–1373	Hermann IV pojad
Friedrich I	1340–1365	Otto VI poeg

Saksimaa Askania soost hertsogid

Nimi	Valitsemisaeg	Sugulus
Albrecht Karu	1138–1143
Vana Saksimaa hõimuhertsogkond läks aastal 1143 Heinrich Lõvi (Welfide suguvõsast) kätte. Pärast selle lagundamist aastal 1180 jäi Askania suguvõsale maa idaosa, sealhulgas sakside hertsogkonnad.
Bernhard III (I)	1180–1212	Albrecht Karu poeg
Albrecht I	1212–1260	Eelneva poeg

Saksi-Lauenburgi liin (Saksimaa hertsogid)			Saksi-Wittenbergi liin (Saksimaa hertsogid ja aastast 1355 kuurvürstid)
Johann I	1260–1282	Albrecht I poeg	Albrecht II	1260–1298	Albrecht I poeg
Johann II Albrecht III Erich I	1282–1321 1282–1308 1282–1361	Eelneva pojad	Rudolf I	1298–1356	Eelneva poeg
Albrecht IV	1321–1343	Johann II poeg	Rudolf II	1356–1370	Eelneva poeg
Johann III	1343–1356	Eelneva poeg	Wenzel I	1370–1388	Eelneva vend
Albrecht V	1356–1370	Eelneva vend	Rudolf III	1388–1419	Eelneva poeg
Erich II	1361–1368	Erich I poeg	Albrecht III	1419–1422	Eelneva vend
Erich IV	1368–1412	Eelneva poeg	6. jaanuaril 1423 pidi Saksi-Wittenberg loovutama oma hertsogi ja kuurvürstitiitlid Meißeni markkrahvile Friedrich Sõjakale Wettinite suguvõsast.
Erich III.	1370–1401	Albrecht V poeg
Erich V.	1412–1436	Erich IV poeg
Bernhard II.	1436–1463	Eelneva vend
Johann IV.	1463–1507	Eelneva poeg
Magnus I.	1507–1543	Eelneva poeg
Franz I.	1543–1581	Eelneva poeg
Magnus II.	1581–1603	Eelneva poeg
Franz II.	1603–1619	Eelneva vend
August	1619–1656	Eelneva poeg
Julius Heinrich	1656–1665	Eelneva vend
Franz Erdmann	1665–1666	Eelneva poeg
Julius Franz	1666–1689	Eelneva vend
Saksi-Lauenburgi hertsogkond läks Welfide suguvõsa kätte.

Lüneburgi Askania soost vürstid

Valitsusaeg	Nimi
1370–1385	Albrecht (päris valduse oma emapoolselt vanaisalt Wilhelm II, valitses koos oma onu Wenzeliga)
1370–1388	Wenzel I (oli ka kuurvürst)
Aastal 1388 päris valduse Albrechti võõraspoeg Welfide suguvõsast

Askania soost Anhalti vürstid ja hertsogid

Valitsusaeg	Nimi
1160–1170	Albrecht I (Albrecht Karu)
1170–1212	Bernhard III
1212–1252	Heinrich I
Valduse jaotamine: Anhalt-Aschersleben, Anhalt-Bernburg ja Anhalt-Köthen

Anhalt-Aschersleben

1252–1266 Heinrich II Paks
1266–1304 Otto I
1266–1283 Heinrich III (oma venna Otto I kaasvalitseja)
1304–1315 Otto II (vürstkond läks Halberstadti piiskopkonnale, aastal 1648 koos sellega Brandenburgi markkrahvkonnale)

Anhalt-Bernburg

1252–1287 Bernhard I
1287–1318 Bernhard II
1287–1291 Johann I (Bernhard II kaasvalitseja)
1318–1348 Bernhard III
1348–1354 Bernhard IV
1354–1374 Heinrich IV
1374–1404 Otto III
1404–1420 Bernhard V
1404–1415 Otto IV (Bernhard V kaasvalitseja)
1420–1468 Bernhard VI

(maa läks Georg I kätte, aastal 1570 toimus pärimise kaudu ühinemine Anhaltiga, aastal 1603 toimus valduse jaotamine: Anhalt-Dessau, Anhalt-Bernburg, Anhalt-Köthen, Anhalt-Plötzkau ja Anhalt-Zerbst)

1603–1630 Christian I
1630–1656 Christian II
1656–1718 Victor Amadeus
1718–1721 Karl Friedrich
1721–1765 Victor Friedrich
1765–1796 Friedrich Albrecht
1796–1834 Alexius Friedrich Christian (aastast 1806 hertsog)
1834–1863 Alexander Carl (maa läks Leopold IV Friedrichile)

Anhalt-Bernburg-Schaumburg-Hoym

1707–1727 Lebrecht
1727–1772 Viktor I Amadeus Adolf
1772–1806 Karl Ludwig
1806–1812 Viktor II Karl Friedrich

Anhalt-Harzgerode

1635–1670 Friedrich
1670–1709 Wilhelm (maa läks tagasi Anhalt-Bernburgile)

Anhalt-Köthen

1382–1424 Albrecht III
1424–1436 Adolf
1424–1471 Waldemar IV (kaasvalitseja)
1471–1508 Waldemar VI
1471–1475 Albrecht V
1475–1500 Philipp
1508–1562 Wolfgang Usutunnistaja
1562–1586 Joachim Ernst (aastal 1570 toimus pärimise kaudu ühinemine Anhaltiga, aastal 1603 toimus valduse jaotamine: Anhalt-Dessau, Anhalt-Bernburg, Anhalt-Köthen, Anhalt-Plötzkau ja Anhalt-Zerbst)
1603–1650 Ludwig I
- 1650–1653 August valitses oma vennapoja Wilhelm Ludwigi eestkostjana
- 1653–1659 Leberecht ja Emanuel valitsesid oma nõo Wilhelm Ludwigi eestkostjana
1650–1665 Wilhelm Ludwig (Anhalt-Kötheni liin hääbus, Anhalt-Plötzkau liin päris Kötheni trooni)
1665–1669 Leberecht
1665–1670 Emanuel (oma venna Leberechti kaasvalitseja)
- 1670–1690 Anna Eleonore, Stolberg-Wernigerode krahvinna (valitses oma poja Emanuel Lebrechti eestkostjana)
1671–1704 Emanuel Lebrecht
- 1704–1715 Gisela Agnes von Rath (valitses oma poja Leopoldi eestkostjana)
1704–1728 Leopold
1728–1755 August Ludwig (Leopoldi vend)
1755–1789 Karl Georg Lebrecht
1789–1812 August Christian Friedrich (aastast 1807 hertsog)
- 1812–1817 Leopold III Friedrich Franz valitses alaealise Ludwig August Friedrich Emili eestkostjana
- 1817–1818 Leopold IV Friedrich valitses alaealise Ludwig August Friedrich Emili eestkostjana
1812–1818 Ludwig August Friedrich Emil (Anhalt-Köthen-Plötzkau liin hääbus. Anhalt-Köthen-Pleßi liin päris.)
1818–1830 Friedrich Ferdinand
1830–1847 Heinrich (Friedrich Ferdinandi vend ja viimane Anhalt-Kötheni hertsog)

Maad läksid Anhalt-Bernburgi ja Anhalt-Dessau liinidele (enamik Anhalt-Dessaule). Jaotus pidas silmas saabuvat Anhalt-Bernburgi liini hääbumist ja sellele järgnevat Anhalt-Dessau pärimisest loobumist.

Anhalt-Plötzkau

1544–1553 Georg III Õnnistatud (maad läksid tagasi Anhalt-Zerbstile)
1611–1653 August (eraldumise läbi Anhalt-Bernburgile)
- 1653–1654 Leberecht ja Emanuel (valitsesid oma venna Ernst Gottliebi eestkostjana)
1653–1654 Ernst Gottlieb
1654–1665 Leberecht ja Emanuel üheskoos (Anhalt-Kötheni omandamine; Anhalt-Plötzkau läks tagasi Anhalt-Bernburgile)

Anhalt-Köthen-Pleß

1755–1797 Friedrich Erdmann
1797–1818 Ferdinand Friedrich
1818–1830 Heinrich
1830–1841 Ludwig (maad läksid tagasi Heinrichile, Anhalt-Kötheni hertsogile)
1841–1847 Heinrich (pärandina vennapojale Hochberg-Fürstensteini krahvile Hans Heinrich X)

Anhalt-Zerbst

1252–1298 Siegfried I
1298–1316 Albrecht I
1316–1362 Albrecht II
1316–1362 Waldemar I (kaasvalitseja)
1362–1382 Johann II
1362–1370 Waldemar II (kaasvalitseja)
1382–1392 Waldemar III (kaasvalitseja)
1382–1396 Sigismund I (kaasvalitseja)
1382–1396 Albrecht III (valduste jaotamine: Anhalt-Köthen ja Anhalt-Dessau)
1405–1474 Georg I
1480–1508 Adolf
1544–1551 Johann IV (aastal 1544 valduste jaotamine: Anhalt-Plötzkau, Anhalt-Dessau ja Anhalt-Zerbst)
1551–1561 Karl
1565–1570 Bernhard VII (kaasvalitseja)
1561–1586 Joachim Ernst (aastal 1570 ühinemine pärimise kaudu, aastal 1603 jaotamine: Anhalt-Dessau, Anhalt-Bernburg, Anhalt-Köthen, Anhalt-Plötzkau ja Anhalt-Zerbst)
1603–1621 Rudolf I (aastal 1603 valduste jaotamine: Anhalt-Dessau, Anhalt-Bernburg, Anhalt-Köthen, Anhalt-Plötzkau ja Anhalt-Zerbst)
- 1621–1642 August von Anhalt-Plötzkau (valitses oma vennapoja Johanni eestkostjana)
1621–1667 Johann VI
- 1667–1674 Sophie Auguste von Schleswig-Holstein-Gottorf (valitses oma poja Karl Wilhelmi eestkostjana)
1667–1718 Karl Wilhelm
1704–1718 Johann Ludwig I (kaasvalitseja)
1718–1742 Johann August
1742–1747 Christian August
1742–1746 Johann Ludwig II (kaasvalitseja)
- 1747–1752 Johanna Elisabeth von Holstein-Gottorf (valitses oma poja Friedrich Augusti eestkostjana)
1747–1793 Friedrich August
- 1793–1796 Sophie Friederike Auguste von Anhalt-Zerbst (maad jaotati Anhalt-Dessau, Anhalt-Kötheni ja Anhalt-Bernburgi vahel)

Anhalt-Dessau

1382–1405 Sigismund I
1405–1417 Waldemar V (oma venna Georg I kaasvalitseja)
1405–1448 Sigismund II (oma venna Georg I kaasvalitseja)
1405–1448 Albrecht VI (oma venna Georg I kaasvalitseja)
1405–1474 Georg I (valduste jaotamine: Anhalt-Dessau ja Anhalt-Köthen)
1474–1487 Sigismund III (kaasvalitseja)
1474–1509 Georg II (kaasvalitseja)
1474–1510 Rudolf IV (kaasvalitseja)
1474–1516 Ernst (aastal 1544 valduste jaotamine: Anhalt-Plötzkau, Anhalt-Dessau ja Anhalt-Zerbst)
1509–1561 Joachim
1516–1551 Johann IV (kaasvalitseja)
1530–1553 Georg III, Õnnistatud (kaasvalitseja)
1561–1586 Joachim Ernst von Anhalt (aastal 1570 pärimise kaudu Anhalti ühendamine)
1586–1618 Johann Georg I (aastal 1603 valduste jaotamine: Anhalt-Dessau, Anhalt-Bernburg, Anhalt-Köthen, Anhalt-Plötzkau ja Anhalt-Zerbst)
1618–1660 Johann Kasimir
1660–1693 Johann Georg II
1693–1747 Leopold I, Vana Dessaulane
- 1693–1698 Henriette Katharina, Johann Georg II lesk oma poja Leopold I eestkostjana
1747–1751 Leopold II
- 1751–1758 Dietrich (valitses oma vennapoja Leopold III eestkostjana)
1751–1817 Leopold III Friedrich Franz, Isa Franz
1817–1863 Leopold IV Friedrich

Anhalt

Pärast Kötheni (1847) ja Bernburgi (1863) liinide hääbumist ühendati valdused Anhalt-Dessauga aastal 1863 Anhalti hertsogkonnaks.
Valitsusaeg	Nimi
1863–1871	Leopold IV
1871–1904	Friedrich I
1904–1918	Friedrich II
1918	Eduard
1918	Joachim Ernst