Ateena

Kreeka pealinn
 See artikkel räägib praegusest Kreeka pealinnast; Vana-Kreeka linnriigi kohta vaata artiklit Antiik-Ateena; Ateena nime kasutamisest teiste linnade kohta vaata artiklit Ateena (eponüüm); kino kohta vaata artiklit Ateena (kino), jumalanna kohta vaata artiklit Athena.

Ateena (uuskreeka keeles Αθήνα, Athína, vanakreeka keeles Ἀθῆναι, Athênai) on Kreeka pealinn ja suurim linn. See on lisaks Atika piirkonna halduskeskus. Ateena asub riigi keskosas Vahemere ääres. Linn on rajatud Akropolise mäele, mis on ühe maailma kuulsaima mälestise Parthenoni asukoht.

Ateena
kreeka Αθήνα Athína
Lykavittóse mäelt avanenud vaade üle südalinna
Pindala: 39,0 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 643 452 (2021)[1] Muuda Vikiandmetes
Koordinaadid: 37° 59′ N, 23° 44′ E
Ateena (Kreeka)
Ateena

Müüdi järgi pärineb Ateena nime kreeka jumalate Athena ja Poseidoni vahelisest võistlusest. Poseidon ja Athena võistlesid omavahel selle nimel, kumb neist saab linna kaitsejumalaks. Nad otsustasid, et võitjaks tuleb see, kes teeb linnale parema kingituse. Poseidon juhtis akropolile allika ja Athena lõi õlipuu, mille õli sai kasutada mitmel otstarbel. Õli oli linna elanikele hinnaliseks kingituseks, mis tähendas seda, et Athena oli võitnud ja ning linn nimetati tema auks Ateenaks.

Linna vanakreekakeelne nimi Ἀθῆναι on nagu paljude teiste Vana-Kreeka linnade nimed mitmuses ("Ateenad"). See iseärasus kajastub siiani endiselt paljudes keeltes Ateena linna nimes, näiteks hispaania keeles on "Ateena" Atenas ja inglise keeles Athens. Mitmuslikkus võib tuleneda sellest, et Ateena linn kasvas kokku mitmest külast.

Asend, suurus ja maastik

muuda
 
Ateena akropol

Ateena asub Mandri-Kreekas Atika poolsaare keskosas. Ateena linna pindala on 38,964 km².

Ateena ja selle eeslinnad laiuvad Atika tasandikul, mida piirab kagus Ymittóse mäeahelik, kirdes Pentéli mägi, põhjas Párnitha mäeahelik ning läänes Aigáleo ja Poíkilo mägi. Edelas ulatub Ateena linnastu Saroni laheni. Atika tasandikul on mitu küngast, millest tuntum on Akropolis, Antiik-Kreeka linnamägi. Muud tähelepanuväärsemad künkad on Akropolise kõrval asuvad Areiopágos (Areopagus), Filopáppou (Filopappos) ja Pnýka (Pnyks) ning Akropolisest kirdes asuv Lykavittós. Kifisóse ja Ilisóse jõe orud asuvad Ateena lääneosas.

Ajalugu

muuda

Ateena oli Kreeka tähtsaim linn juba 1. aastatuhandel eKr. Linnas arenes kõrgetasemeline kultuur ja kaubandus ning ühe esimese linnriigina valitseti seda demokraatlikult. Ateenas keskenduti suuresti filosoofiale, poliitikale ja kunstile. Sealt on pärit paljud tuntud filosoofid, näiteks Aristoteles, Platon, Sokrates.

Rahvastik

muuda

Ateena on Kreeka suurim linn. Ateena linn jagatakse halduslikult mitmeks osaks ning seda ümbritseb suur linnastu, mis moodustab suure osa linnarahvastikust ja see arvatakse sageli rahvaarvu hulka. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Ateena omavalitsuses 655 780 inimest,[2] ent kogu linnas elas 3 074 160 inimest.

Majandus

muuda

Ateena põhilised majandusharud on laevandus, turism ning tekstiili- ja ravimitööstus.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda

Välislingid

muuda
  NODES