Balti Raudtee Selts
Balti Raudtee Selts oli raudtee valdkonnaga tegelev selts, mille moodustasid 1868. aastal baltisakslased.
1862. aastal koostati projekt Paldiski–Tallinna–Peterburi raudtee rajamiseks. Järgmise aasta kevadel esitas Alexander von der Pahlen Teedeministeeriumile avalduse Balti raudtee ehitamiseks. 10. augustil 1868 kinnitas Venemaa keiser Aleksander II kontsessiooni Balti raudtee ehitamiseks. Kontsessiooniga andis Venemaa keisririik kokkulepitud tingimustel ja ajaks õiguse kasutada loodusvarasid, maad ja tööjõudu raudtee ehitamiseks. Vastavalt kontsessiooni tingimustele pidi Balti Raudtee Selts ehitama oma riisikol eraraudtee, varustama selle nii veeremi kui muu tarvisminevaga. Vagunite ja vedurite korrashoiuks kohustuti ehitama töökojad. Kogu raudtee ulatuses tuli rajada telegraaf. Ehituseks vajaminevad kaubad lubas riik sisse vedada ilma tollimaksuta. Valminud raudtee pidi jääma 85 aastaks aktsiaseltsile, minnes seejärel tasuta riigile. Riigile jäi õigus raudtee ära osta, kui ehituse valmimisest on möödunud 20 aastat.
23. novembril 1868 asutati Peterburis Balti Raudtee Selts, mille presidendiks valiti Eestimaa rüütelkonna peamees Alexander von der Pahlen, peaaktsionärideks said Eestimaa mõisnikud ja Tallinna kaupmehed.
Seltsi eestvõttel ehitati aastatel 1869–1870 Balti raudtee ja selts oli ühtlasi ka selle raudtee omanik.
Raudtee ehitus algas mais 1869 ja lõppes augustis 1870. Raudtee Paldiskist Tosnoni tagas ühenduse kaupade ja reisijate veoks Peterburisse ning oli 390 versta (416 km) pikk lisaks 45 versta kõrval- ja tagavarateid. Tosnoni ehitamine andis võimaluse luua ühendus Peterburi–Moskva raudteega. Tee avati ametlikult 5. novembril (vkj 24. oktoober) 1870 Narvas. 1880. aastatel kulus reisiks Tallinnast Peterburi 10 tundi.
Aastal 1872 ostis Balti Raudtee Selts probleemi lahendamiseks ära Peterburi–Peterhofi–Oranienbaumi raudtee. Seltsi osaks sai ka läbi Ligovo ja Krasnoje Selo kulgenud haruraudtee, mis võimaldas Balti raudteele paremat ühendust Peterburiga. Samal ajal kolis Balti raudtee peakorter ümber Balti jaamast Peterhofi raudteejaama, mis nimetati ümber Balti vaksaliks.[1]
1876. aastal valmis Tapa–Tartu laiarööpmeline raudteeharu, kuigi regulaarseks rongiliikluseks avati see alles järgmisel aastal.[2]
1887. aastal avati Balti raudtee kõrvalharuna Tartu–Valga raudtee.
1893. aastal Eestimaa kubermangu Balti raudtee ja Liivimaa kubermangu Pihkva–Riia raudtee aga riigistati Balti ja Pihkva–Riia raudteeks (Балтийская и Псково-Рижская железная дорога) peakorteriga Peterburis.