Balti soojuselektrijaam

Balti soojuselektrijaam
Balti soojuselektrijaam
	Balti Soojuselektrijaam sügisel 2015
Riik	Eesti
Koordinaadid	59° 21′ 12,7″ N, 28° 7′ 4,6″ E
Staatus	aktiivne
Ehitus algas	1956
Omanik(ud)	Narva Elektrijaamad
Soojuselektrijaam
Põhikütus	põlevkivi
Sekundaarne kütus	biokütus
Energia tootmine
Soojusenergia võimsus	400 MW

Balti soojuselektrijaam (lühendatult Balti SEJ, ametlik nimi Balti Elektrijaam) on 100-protsendiliselt ettevõttele Eesti Energia kuuluva aktsiaseltsi Narva Elektrijaamad osa. See on suuruselt teine põlevkivil töötav soojuselektrijaam Eestis. Elektrijaam asub viie kilomeetri kaugusel Narvast.

Ajalugu

1956. aastal alustati Balti Elektrijaama (vene k. Прибалтийская ГРЭС^[1]) ehitust. Ehituseks vajalikud raudbetoonkonstruktsioonid toodeti Balti Raudbetoontoodete ja -konstruktsioonide Tehases.^[2] 30. detsembril 1959 käivitati esimene katel ja turbiin. Sellega algas Eestis suurenergeetika ajajärk. Tegu on maailma esimese suure võimsusega kõrgrõhuelektrijaamaga, mis põletab suure tuhasisaldusega kütust.^[3]. 1962. aastal alustati põlevkivituha müüki tarbijatele. 1966. aastal alustas Leninliku Komsomoli nimeline Balti Soojuselektrijaam Narva linna varustamist soojusenergiaga.

Elektrijaama ehitati kokku neljas ehitusjärgus. Esimeses kuni kolmandas ehitusjärgus paigaldati 18 katelagregaati aurutootlikkusega 53 kg/s, kaheksa 100 MW turbogeneraatorit ja kaks 12 MW vasturõhuturbiini. Neljandas ehitusjärgus paigaldati neli energiaplokki, mille katelde aurutootlikkus on 78 kg/s ja turbogeneraatorite võimsus 200 MW.

Legendi kohaselt ehitati Balti Elektrijaama korstnad algul plaanitust kõrgemaks, kuna nende ehitamise ajal toodi kohale liiga palju ehitusmaterjali ja seda ei tahetud hakata enam tagasi viima.
Algselt oli korstnaid kokku kuus, millest kaks viimastena püstitatut on ka umbes 30 meetrit kõrgemad. Pildil on näha viis korstent, 2006. aastast on alles kaks

1. aprillist 2002 kuni 9. maini 2005 renoveeriti Balti Elektrijaamas 11. energiaplokk. Selle käigus paigaldati kaks uut põlevkivi keevkihttehnoloogial töötavat katelt, moderniseeriti turbiin ja generaator, paigaldati lisaseadmed ja uuendati juhtimissüsteemi. Energiaploki tootmisvõimsus kasvas 200 MW-lt 215 MW-ni. Uued seadmed võeti käiku 30. mail.

Balti elektrijaamas on kolm energiaplokki, sh üks 2004. aastal ehitatud keevkihttehnoloogial põhinev koostootmisplokk, kus põlevkivi kõrval on võimalik kasutada ka biokütust.

Vanade seadmete kasutuseltvõtmine

Pärast 11. energiaploki renoveerimist sai võimalikuks täies mahus loobuda elektri- ja soojusenergia tootmisest esimeses kuni kolmandas ehitusjärgus paigaldatud seadmetes (kasutusse võetud vahemikus 1959–1963), mis olid oma ressursid ammendanud. Kokku toodeti esimese kuni kolmanda järgu seadmetega nende kasutusaja jooksul 154,7 miljardit kWh elektrienergiat ja 47,8 miljardit kWh soojusenergiat.

Koos kasutuks muutunud seadmetega muutusid ebavajalikuks ka neli 150 meetri kõrgust korstent, mis otsustati demonteerida, et vältida edaspidi vajadust nende hoolduseks raha kulutada. Ühe korstna lammutamiseks kulus ligi viis miljonit krooni. Esimene neljast korstnast lammutati aastal 2005, teine 2008 ja ülejäänud kaks aastatel 2010–2011.

Balti elektrijaama neljanda korstna lammutas firma Irbistero 2005. aasta oktoobris–novembris^[4].

Balti elektrijaama teise korstna lammutas Läti firma – piiratud vastutusega osaühing Spetsenergo.

Iseloomustus

Balti Elektrijaam on üks maailma võimsamaid põlevkivil töötavaid elektrijaamu. 2013. aasta seisuga oli Balti Elektrijaamal installeeritud elektriline võimsus kokku 765 MW ja soojusenergia installeeritud võimsus 400 MW. Soojusenergia kulub Narva linna küttesüsteemide varustamiseks sooja veega ja kõigi lähikonna suurimate tööstustarbijate varustamiseks 15-atmosfäärilise auruga.

Balti Elektrijaam kasutab kütustena põlevkivi ja maagaasi. Põlevkivi tuuakse Estonia kaevandusest ja Narva karjäärist. Aasta jooksul kasutatakse 2,2 miljonit tonni põlevkivi.

Eesti Energia Narva Elektrijaamades, kuhu lisaks Balti soojuselektrijaamale kuulub ka Eesti soojuselektrijaam, töötas 2014. aasta lõpus 693 inimest.

Muuseum

Balti Elektrijaama peahoone esimesel korrusel asub muuseum, kus kõigil soovijatel on võimalik tutvuda Balti Elektrijaama ajalooga.

Vaata ka

Viited

↑ 25 миллиардов Прибалтийской ГРЭС, Нарвский Рабочий : орган Нарвского городского комитета КП Эстонии и городского Совета народных депутатов, nr. 100, 23 august 1966
↑ Uno Trumm & Paavo Kangur (2014). Eesti betoonehituse ajalugu. In Nomine OÜ. Lk 155.
↑ "Balti elektrijaam 55 (leht seisuga 10.12.2014)". Originaali arhiivikoopia seisuga 19.07.2014. Vaadatud 10.12.2014.
↑ (arhiiviversioon) Algust on tehtud Balti elektrijaama teise korstna lammutustöödega

Välislingid

Narva Elektrijaamad
Balti elektrijaama korstende arv hakkab vähenema
Postimees. Korstnarida jääb põlevkivielektri ajalukku
Tanel Mazur, Holger Roonemaa. Balti elektrijaam suletakse suveks EPL, 12. veebruar 2009

[1] 25 миллиардов Прибалтийской ГРЭС, Нарвский Рабочий : орган Нарвского городского комитета КП Эстонии и городского Совета народных депутатов, nr. 100, 23 august 1966

[2] Uno Trumm & Paavo Kangur (2014). Eesti betoonehituse ajalugu. In Nomine OÜ. Lk 155.

[3] "Balti elektrijaam 55 (leht seisuga 10.12.2014)". Originaali arhiivikoopia seisuga 19.07.2014. Vaadatud 10.12.2014.

[4] (arhiiviversioon) Algust on tehtud Balti elektrijaama teise korstna lammutustöödega

[1]

[2]

[3]

[4]