Vikipeedia

Berliini müür

Saksa DV rajatud piirikindlustussüsteem

Berliini müür (saksa keeles Berliner Mauer) oli pärast teist maailmasõda jagatud Saksamaa ajajärgul Saksa Demokraatliku Vabariigi (SDV) rajatud tihe riivistatud piirikindlustussüsteem, mis püsis üle 28 aasta: 13. augustist 1961 kuni 9. novembrini 1989. Berliini müür eraldas mitte ainult Berliini idaosa (Saksa DV pealinn) Berliini lääneosast, vaid sulges kogu Lääne-Berliini igasuguse suhtlemise ümbritseva Saksa DV maa-alaga.

Berliini müür 1986. aastal
Animatsioon Berliini müüri ehitamisest, piirialast ja valvesüsteemist (kanal ZDF, saade "Terra X", 2020.a)
Berliini müüri kaart

Müür kuulus Saksa DV piirikindlustusrajatiste Lääne-Berliini piiravasse vööndisse. Sarnase piiritõkkega oli kaetud kogu piir Lääne-Saksamaaga. Selle tulemusena laius Ida-Saksamaa piirivööndi 500 ruutkilomeetril betoonist valli, okastraati ja isetulistavaid relvi täis surmatoov vöönd.

Müüri ajalugu

muuda

Berliini müüri mõtte käis välja Walter Ulbricht ning NSV Liidu juht Nikita Hruštšov kiitis selle heaks. Esialgse müüri ehitasid 1961. aastal Saksa DV Rahvaarmee sõdurid, piirivalve- ja politseiüksused, et takistada idasakslaste massilist põgenemist Läände, sealhulgas ka Ida-Berliini erialaspetsialistide ja töötajate massilist ülejooksmist (ebaseaduslikku lahkumist) Lääne-Berliini.

 
Müüri ehitamine 20. novembril 1961

Saksa DV elanike põgenemine oli põhjustatud sotsialismi juurutamisest Saksa DV-s ja selle negatiivsest mõjust Ida-Saksamaa majandusele. Kui aastail 1949–1962 põgenes Lääne-Saksamaale vähemalt 4 miljonit inimest, siis 1962–1989 suutis otseselt üle Berliini müüri põgeneda ainult 5000 inimest ja üldse Lääne-Saksamaale alla 200 000 inimese, mis näitab Berliini müüri efektiivsust.

26. mail 1952. aastal suleti piir Saksa DV ja Lääne-Saksamaa vahel. Kuna aga Berliin oli nelja teise maailmasõja võitjariigi kontrolli all, siis sealtkaudu oli veel võimalik põgeneda Läände ja see saigi idasakslaste tähtsaimaks põgenemisteeks. 11. detsembril 1957 võeti vastu uus Saksa DV passiseadus, millega põgenike arvu vähendati, kuid tegelikult tõi see kaasa Lääne-Berliini kaudu põgenejate osakaalu suurenemise 60 protsendilt 90 protsendile 1958. aasta lõpuks. Müüri valmimisajaks oli põgenenud ligi 3.5 miljonit inimest - umbes 20 protsenti Saksa DV rahvastikust.

Üks põhjus, miks müür ei valminud enne 1961. aastat, oli, et see oleks halvanud raudteeliikluse Ida-Saksamaal. 8. juulil 1951 oli alustatud Berliini välisringi raudtee (Berliner Außerring) ehitust, mis Lääne-Berliini ei läbinud. Peale raudtee viimase lõigu valmimist 25. mail 1961 oli müüri ehitamine juba palju praktilisem küsimus.

Berliini müüri rajamist põhjendas Saksa DV propaganda kui vajalikku sammu riigipiiri kindlustamiseks, nimetades seda eufemistlikult "antifašistlikuks kaitsevalliks" (antifaschistischer Schutzwall). Müüri valvas umbes 10 tuhat Ida-Saksamaa sõdurit, kasutades varjumiseks 323 kaevikut, jälgimiseks 302 valvetorni ja 20 punkrit. Müüri kogupikkus oli 156,4 km, sellest 112 km betoonplaatidest või tellistest sein. Paikades, kus betoonsein puudus, takistasid piiri ületamist okastraataiad ja muud tõkked. Otseselt eraldas Ida- ja Lääne-Berliini 43,7 km pikkune müür. Lääne-Saksamaa meedias nimetati Saksa DV ehitatud müüri "häbimüüriks"

Berliini müür soodustas kommunistliku propaganda läbikukkumist niihästi Ida-Saksamaal kui ka kogu kommunismileeris. Müür oli külma sõja sümbol, mida sakslased ja kogu vaba maailm võttis kommunistliku türannia tähisena, eriti pärast tule avamist ülejooksikute pihta. Alles 1980. aastate lõpupoole, kui Nõukogude impeerium hakkas juba näitama lagunemise märke, leevendasid Ida-Saksamaa võimud piirikeeldu.

Läbipääsu Berliini müürist avasid Saksa DV võimud kõigile 9. novembril 1989.

Berliini müüri lammutustööd kestsid 1990. aasta 13. juunist kuni 30. novembrini.[1]

1. juulil 1990 lõpetati Ida-Berliini ja Lääne-Berliini vahel piirikontroll.[2]

Praeguseks (2014) on müür peaaegu täielikult lammutatud, säilinud on üksikud fragmendid.

9. novembril 2014 tähistas Saksamaa 25 aasta möödumist müüri langemisest 15 kilomeetri pikkuse valgustatud õhupallide riviga endisel piirijoonel. Kantsler Angela Merkel avas ühe säilinud müürilõigu juures muuseumi.[3]

 
Tükk Berliini müürist 2023. aastal Vabamu juures

Berliini senat kinkis Eesti Vabariigile müüri originaalelemendi, mis paiknes algselt Leipzigi ja Stresemanni tänava nurgal Potsdami väljakul Berliini kesklinnas. See avati 9. novembril 2014 Okupatsioonide muuseumi (praegune Vabamu) kõrval.[4]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ 30. November 1990 - Abriss der Berliner Mauer offiziell beendet WDR, 30. november 2015
  2. ↑ Bau der Berliner Mauer Landeszentrale für politische Bildung Baden-Württemberg
  3. ↑ "Saksamaa tähistab Berliini müüri langemise aastapäeva" Postimees, 8. november 2014
  4. ↑ "Tallinnasse jõudis tükk Berliini müürist". delfi.ee.

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Berliini_müür&oldid=6785931"
  NODES