Boa
|
See artikkel räägib madude perekonnast; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Boa (täpsustus) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. (September 2013) |
Boa (Boa) on boalaste sugukonda kuuluv maoperekond. Boa perekonna maod võivad saakloomadele ohtlikuks saada mitte hammustuse vaid nende haardesse sattumise läbi. Teadlased peavad neid mürgita madudeks.
| Boa | |
|---|---|
 Boa constrictor (kuningboa) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Selts |
Soomuselised Squamata |
| Alamselts |
Maolised Serpentes |
| Infraselts |
Alethinophidia |
| Sugukond |
Boidae |
| Alamsugukond |
Boinae pärisboalased |
| Perekond |
Boa Carl Linné, 1758 |
| Sünonüümid | |
| |
Klassifikatsioon
muudaPraegu arvatakse sellesse kindlalt ainult kuningboa (Boa constrictor).
Aastal 1991 arvas osa autoreid perekonda ka järgmised liigid[2]:
- Boa dumerili (Acrantophis dumerili)
- Boa madagascariensis (Acrantophis madagascariensis)
- Boa manditra (Sanzinia madagascariensis).
Aastal 2001 otsustati nimetatud boad, molekulaartasandi uuringute kaudu, siiski perekonnast välja viia.[2]
Perekonna autor on Carl Linné ("Systema Naturae", 1758). Tema arvas sellesse ka näiteks Boa murina, mis on tänapäeval tuntud kui Eunectes murinus anakonda perekonnast (hiidanakonda).[2]
Kirjeldus
muudaBoad elavad looduses valdavalt soojema kliimaga metsades, nii maapinnal kui puudel. Neid leidub Mehhikos, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Madagaskaril ja Réunioni saarel.[1]
Kehaehitus
muudaBoa võib kasvada kuni 4,5 m pikaks. Keel on kaheharuline, kasutab ta seda selleks, et haista.
Eluviis
muudaNeid peetakse valdavalt öise eluviisiga roomajateks, kuid sobival päikeselisel päeval võib neid kohata päikesevanne võtmas.
Toitumine
muudaBoa pole just kõige osavam jahimees, kuid võib mitmeid nädalaid söömata olla. Nad on valdavalt loomtoidulised ja saaklooma haaravad nad rahulikult oma haardesse (keerdudesse) ja püüavad saaklooma lämmatada (kägistada). Saagiks langevad suured sisalikud, linnud, väiksed imetajad. Tavaolukorras boa inimest ei ründa, välja arvatud siis, kui ta on väga näljane või põgenemistee puudumisel.
Paaritumine
muudaVaagnakannus
muudaBoal on tagakeha küljes, kloaagi läheduses paarilised väiksemõõtmelised vaagnakannused (Pelvic spurs), mis on neil kohati abiks kopulatsioonil.
Poegimine ja pojad
muudaBoad on eluspoegijad (ovovivipaarid). Pojad kooruvad munadest juba enne sündi, emaslooma kehas. Vastsündinud boad on üsna kohe peale sündi iseseisvad loomtoidulised indiviidid. Harilikult on poegi 20–50 ning nad on juba 50 cm pikad
Termini ajalugu
muudaNimetust 'boa' olevat Mark O'Shea arvates kasutanud juba Plinius Vanem (23–79 pKr) oma teose "Naturalis historia" 8-köites.[2]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 McDiarmid RW, Campbell JA, Touré T. 1999. Snake Species of the World: A Taxonomic and Geographic Reference, vol. 1. Herpetologists' League. 511 pp. ISBN 1-893777-00-6 (series). ISBN 1-893777-01-4 (volume).
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Mark O'Shea,Boas and Pythons of the World, lk 48, 2007, ISBN 978 1 84537 544 7 Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 18.09.2013) (inglise keeles)
Välislingid
muuda |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Boa |
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Boa |
- Oppel,Die Ordnungen, Familien und Gattungen der Reptilien, als Prodrom einer Naturgeschichte derselben. in Commission bey Joseph Lindauer, München, lk 57–58, 1811 OpenLibrary raamat veebiversioon (vaadatud 23.09.2013) (saksa ja ladina keeles)
- Kuninboa
- Z. Knotek, V. Jekl, G.M. Dorrestein, S. Blahak, Z. Knotkova, Presumptive viral infections in captive populations of Boa constrictor in the Czech Republic, Veterinarni Medicina, 52, 2007 (11): 512–520