Boriss Pasternak

Boriss Leonidovitš Pasternak (vene keeles Борис Леонидович Пастернак; 10. veebruar (vkj 29. jaanuar) 1890 Moskva – 30. mai 1960 Peredelkino Moskva lähedal) oli venekeelne luuletaja ja proosakirjanik, Nobeli kirjandusauhinna laureaat 1958; rahvuselt juut.

Boriss Pasternak
Sünniaeg	Борис Исаакович Постернак 29. jaanuar 1890 (Juliuse kalendris) Moskva
Surmaaeg	30. mai 1960 (70-aastaselt)
Matmispaik	Peredelkino kalmistu
Alma mater	Marburgi ülikool Moskva ülikool
Amet	kirjanik, luuletaja, tõlkija
Teosed	"Doktor Živago"
Lapsed	Jevgeni Pasternak
Autasud	Nobeli kirjandusauhind
Autogramm

Pasternak sündis jõukas peres. Tema isa Leonid Pasternak (sündinud Issaak Pasternak) oli postimpressionistlik maalikunstnik, ema Rosa (sündinud Raitza Kaufman) oli kontsertpianist. Perekonna sõprade ja sagedaste külaliste hulka kuulusid heliloojad Sergei Rahmaninov ja Aleksandr Skrjabin, proosakirjanik Lev Tolstoi ja luuletaja Rainer Maria Rilke.

Skrjabinist inspireerituna astus Pasternak Moskva konservatooriumi, aga 1910 lahkus sealt ja astus Marburgi ülikooli filosoofiat õppima. Kuigi talle pakuti seal tööd filosoofia alal, naasis ta 1914 Moskvasse. Tema esimene luulekogu ilmus samal aastal ning oli mõjutatud Aleksandr Blokist ja vene futurismist. Kuid tema esimesed luuletused olid ilmunud juba 1913.

1920. aastatel ja 1930. aastate algul kuulus Pasternak tunnustatud ja armastatud vene poeetide hulka. NSV Liidu Kirjanike Liidu I kongressil 1934 soovitas Nikolai Buhharin nimetada Pasternaki Nõukogude Liidu parimaks luuletajaks.

Kuid järgmistel aastatel langes ta võimude silmis ebasoosingusse. Algas see 1935, kui ta koos Anna Ahmatovaga kirjutas Stalinile kirja, milles palus vanglast vabastada Ahmatova mehe Nikolai Punini ja poja Lev Gumiljovi. Stalin täitiski nende soovi. Kuid järgmisel aastal hakati Pasternakki avalikult laitma. 1937 ilmutas Pasternak suurt kodanikujulgust, keeldudes alla kirjutamast avalikule kirjale, milles kiideti heaks Mihhail Tuhhatševski ja tema kaaslaste surmamõistmine.

1932. aastal visandas Pasternak esimesed mõttekäigud oma romaanist, mis käsitles oma aja ja põlvkonna saatust. 1945. aasta lõpul hakkas ta seda kirjutama, kuid õige pea jäi see pooleli. Romaan "Doktor Živago" valmis detsembris 1955. Seda NSV Liidus avaldada ei õnnestunud, aga see toimetati salaja välismaale ja ilmus Itaalias 1957. NSV Liidus ilmus "Doktor Živago" alles 1988. aastal. Kuid samizdati kaudu levis see NSV Liidus põranda all juba aastakümneid varem.

1958. aastal määras Rootsi Akadeemia Pasternakile Nobeli kirjandusauhinna "tema olulise panuse ees nii kaasaegsesse lüürikasse kui ka suure vene jutustamistraditsiooni vallas". Seega ei saanud ta Nobeli auhinda ainult romaani "Doktor Živago" eest. 25. oktoobril saatis Pasternak Rootsi Akadeemiale telegrammi, milles tänas neid auhinna eest. Kuid 29. oktoobril saatis ta võimude survel uue telegrammi, milles teatas, et loobub auhinnast.

NSV Liidus puhkes Pasternaki mustamise kampaania. See mõjus halvasti kirjaniku tervisele ja vähem kui kaks aastat hiljem ta suri.

NSV Liidu Kirjanike Liidu Moskva osakonna juhi Sergei Smirnovi hinnangul määrati Pasternakile Nobeli auhind sellepärast, et ta kirjutas NSV Liidust halvasti. Smirnov kirjutas Rootsi Akadeemia kohta: "Nad jätsid märkamata Tolstoi, Gorki, Majakovski ja Šolohhovi, kuid selle eest märkasid Buninit. Ning märkasid alles pärast seda, kui temast sai emigrant, ja ainult sellepärast, et ta sai emigrandiks ja nõukogude rahva vaenlaseks."

Pasternaki järgi nimetati asteroid 3508 Pasternak, mille 1980 avastas Ljudmila Karatškina.

Tunnustus

• 1960 – valiti Ameerika Kunstide ja Kirjanduse Akadeemia välisliikmeks

Kirjandus

• Ivar Ivask, "Boriss Pasternak: revolutsioon ja traditsioon vene kirjanduses" – Tulimuld 1959, nr 1–2; uustrükk I. Ivaski artiklikogumikus "Tähtede tähendust tunda" (sari "Eesti mõttelugu"), Ilmamaa, Tartu 2003, lk 485–521
• Valentin Asmus, "Pasternak kunstist". Tõlkinud Piret Lotman; eessõna: Leonid Stolovitš; järelmärkus: Ariadna Asmus – Vikerkaar 1987, nr 8, lk 54–57; nr 9, lk 60–64 ja nr 12, lk 69–73
• Olga Ivinskaja, "Aastad Boriss Pasternakiga ehk Aja vangis". Vene keelest tõlkinud Vilma Matsov, värsid tõlkinud Peep Ilmet. Varrak, Tallinn 2007, 480 lk; ISBN 9789985313435; Kättesaadav ka helisalvestisena CD-l: loeb Anne-Reet Margiste, pikkus 15 tundi 21 minutit, Tallinn: Eesti Pimedate Raamatukogu, 2008

Välislingid

• Jüri Šumakov, Boris Pasternak, Looming nr. 1 1937