Suurbritannia
|
See artikkel räägib Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigist; Suurbritannia saare kohta vaata artiklit Suurbritannia saar; Inglismaast, Šotimaast ja Walesist koosneva piirkonna kohta vaata artiklit Suurbritannia (piirkond); varasema kuningriigi kohta vaata artiklit Suurbritannia kuningriik. |
Suurbritannia (ka Ühendkuningriik (ÜK), inglise keeles United Kingdom, (UK)) on riik Euroopas, mis koosneb Inglismaast, Walesist, Põhja-Iirimaast ja Šotimaast. Riik asub Suurbritannia saarel, Iirimaa saarel ja hulgal väiksematel saartel Euraasia mandri looderanniku lähedal. Teda ümbritsevad Põhjameri, La Manche'i väin ja Atlandi ookean. Riigi ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.
|
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik
| |
 | |
| Riigihümn | "God Save the King" |
|---|---|
| Pealinn | London |
| Pindala |
242 495 km² [1]  |
| Riigikeel | puudub (de facto inglise keel) |
| Ametlikud keeled | inglise ning piirkonniti korni, iiri, šoti, gaeli ja kõmri |
| Rahvaarv |
67 326 569 (2021)[2] |
| Rahvastikutihedus | 277,6 in/km² |
| Kuningas | Charles III |
| Peaminister | Keir Starmer |
| Iseseisvus | 1. mai 1707 |
| SKT |
2622,434 mld $ (2017)[3] |
| SKT elaniku kohta |
39 953 $ (2017)[4] |
| Valuuta | Suurbritannia naelsterling (GBP) |
| Ajavöönd | maailmaaeg 0 |
| Tippdomeen | .uk |
| ROK-i kood | GBR |
| Telefonikood | 44 |
2017. aasta seisuga oli Suurbritannia hinnanguline elanike arv 66 miljonit. Riigi pealinn ja suurim linn on London. Suurbritannia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Riiki valitseb 2022. aastast kuningas Charles III.
Briti saarte põlisasukad rääkisid enne mandrilt saabunud vallutajaid ja ümberasujaid keldi keeli. Tänapäeval on keldi keeltest kogu riigis de jure tunnustatud ainult kõmri keel. Suurbritannia de facto riigikeel on germaani keelte hulka kuuluv inglise keel.
Nimi
muudaRiigi tavanimi eesti keeles on Suurbritannia. Ametlikes tekstides peetakse sobivaks kasutada ka lühinime Ühendkuningriik[5] (lühend ÜK), mis vastab sõna-sõnalt inglise keeles kasutatavale tavanimele United Kingdom (UK). Suurbritannia ametlik nimi on Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik (ingl United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland).
Suurbritannia kitsamas mõttes hõlmab Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi osa, mille põhiosa jääb Suurbritannia saarele. Need on Inglismaa, Šotimaa ja Wales.
Mõnikord kasutatakse nüüdse riigi nimena ka nime Inglismaa, kuigi Inglismaa ei ole tänapäeval omaette riik, vaid üks Suurbritannia ajaloolisi osi. Sellist nimekasutust peetakse mööndavaks mitteametlikes tekstides.[5][6]
Inglismaa kuningas James I, kes oli ühtlasi Šotimaa kuningas James VI, võttis 20. oktoobril 1604 oma tiitliks Suurbritannia kuningas. Lepingus "Treaty of Union" (1706) ja seaduses "Act of Union" (1707), mille põhjal Inglismaa ja Šotimaa ühendati, anti uuele ülesaarelisele riigile nimeks Suurbritannia (Great Britain). Samades dokumentides esineb ka sõnaühend United Kingdom ('ühendkuningriik'), kuid seda peetakse pigem kirjelduseks. Seetõttu kasutatakse paljudes teatmeteostes aastatel 1707–1800 eksisteerinud riigi kohta nime Kingdom of Great Britain ('Suurbritannia Kuningriik').[viide?]
1801. aastal ühines see kuningriik uue seaduse "Act of Union" põhjal Iirimaa Kuningriigiga, mida Suurbritannia monarh juba valitses. Uut kuningriiki nimetati sellest ajast Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigiks (United Kingdom of Great Britain and Ireland).
1922. aastal said Iirimaa 32 krahvkonnast 26 iseseisvuse ning moodustasid Iiri Vaba Riigi dominiooni õigustes; ülejäänud krahvkonnad (Põhja-Iirimaa) jäid Suurbritannia koosseisu. Allesjäänud osa ühendkuningriigist nimetatakse alates 1927. aastast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigiks.
Haldusjaotus
muuda
Suurbritannia jaguneb neljaks ajalooliseks osaks: Inglismaa, Šotimaa, Wales ja Põhja-Iirimaa.
| Maa | Pindala (km²) |
Rahvaarv (2010, arvestuslik) |
Pealinn |
|---|---|---|---|
| Inglismaa | 130 395 | 51,6 miljonit | London |
| Šotimaa | 78 772 | 5,2 miljonit | Edinburgh |
| Wales | 20 779 | 3,0 miljonit | Cardiff |
| Põhja-Iirimaa | 13 843 | 1,8 miljonit | Belfast |
| Suurbritannia | 243 789 | 62,1 miljonit | London |
Rahvastik
muuda
Rahvaloendused toimuvad Suurbritannias iga 10 aasta järel. Viimane rahvaloendus leidis aset 2001. aastal ja selle järgi elas Suurbritannias 58 789 194 inimest. CIA järgi oli Suurbritannia 2010. aasta rahvaarv hinnanguliselt 62 348 447 inimest.[7]
90% rahvastikust elab linnades.[7]
Suurbritannia elanike oodatav keskmine eluiga on 79,92 aastat, kusjuures meeste keskmine eluiga on 77,84 ja naiste 82,11. Sündimuskordaja on 12,34 promilli ja suremuskordaja 9,33 promilli.[7]
2007. aasta andmete järgi on AIDSi nakatunud 77 000 inimest.[7]
2021. aasta loenduse andmetel on vähem kui pooled Inglismaa ja Walesi elanikud kristlased.[8]
Linnad
muuda
| Koht | Linn | Elanike arv (2001) |
|---|---|---|
| 1 | London | 7 172 091 |
| 2 | Birmingham | 970 892 |
| 3 | Glasgow | 629 501 |
| 4 | Liverpool | 469 017 |
| 5 | Leeds | 443 247 |
| 6 | Sheffield | 439 866 |
| 7 | Edinburgh | 430 082 |
| 8 | Bristol | 420 556 |
| 9 | Manchester | 394 269 |
| 10 | Leicester | 330 574 |
Majandus
muudaSuurbritannias on maailma suuruselt kuues majandus ning Euroopas Saksamaa ja Prantsusmaa järel kolmas.
Suurbritannias oli töötus 2010. aasta andmete järgi 7,9%.[7]
Inflatsioonitase oli 2010. aastal 3,3%.
| Sektor | SKT osakaal (2009) |
Tööjõu osakaal (2006) |
|---|---|---|
| Põllumajandus | 0,9% | 1,4% |
| Tööstus | 22,1% | 18,2% |
| Teenindus | 77,1% | 80,4% |
Väliskaubandus
muudaSuurbritannia suurimad ekspordiartiklid on tööstuskaubad, kütused, kemikaalid, toit, joogid ja tubakas. Suurbritannia tähtsaimad ekspordipartnerid on Ameerika Ühendriigid 14,71%, Saksamaa 11,06%, Prantsusmaa 8%, Holland 7,79%, Iirimaa 6,89%, Belgia 4,65% ja Hispaania 4% (2009).[7]
Suurbritannia suurimad impordiartiklid on tööstuskaubad, masinad, kütused ja toidukaubad. Suurbritannia tähtsaimad impordipartnerid on Saksamaa 12,87%, Ameerika Ühendriigid 9,74%, Hiina 8,88%, Holland 6,94%, Prantsusmaa 6,64%, Belgia 4,86%, Norra 4,84%, Iirimaa 4,01% ja Itaalia 3,99% (2009).[7]
Transport
muuda
Suurbritannias on 505 lennujaama, millest 306 hoovõturajad asfalteeritud. Lennuvälju, mille lennurada on pikem kui 3047 m, on üheksa. Helikopterite maandumisväljakuid on 11.[7] Suurbritannia suurim lennujaam on Londoni Heathrow' lennujaam, mis 2009. aastal teenindas 66 036 957 reisijat. Rahvusvaheliste reisijate arvu poolest on Heathrow lennujaam maailma suurim. Suurbritannia rahvuslik lennufirma on British Airways, reisijate arvult suurim on easyJet.
Suurbritannias on 16 454 km pikkune raudteevõrk. Suurbritannia teedevõrk on 394 428 km pikk.[7]
Ajalugu
muudaSuurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik otsustas rahvahääletusega astuda ühepoolselt välja Euroopa Liidust. Väljaastumine jõustus 31. jaanuaril 2020. Üleminekuperiood kehtis 2020. aasta lõpuni. Lahkumist nimetatakse kõnekeeles Brexitiks.
Vaata ka
muuda- Briti impeerium
- Suurbritannia riigipeade loend
- Suurbritannia valitsusjuhtide loend
- Suurbritannia meediasüsteem
- Suurbritannia meretagused alad
- Rahvaste Ühendus
- Suurbritannia Eurovisiooni lauluvõistlusel
- Inglismaa ja Šotimaa monarhid
- 2011. aasta Suurbritannia rahutused
- Armee Kadetivägi
- Kuninglik Inseneriakadeemia
- Eesti-Suurbritannia suhted
- Suurbritannia eestlased
- Suurbritannia Kommunistlik Partei
- Viisanõuded Briti kodanikele
- Suurbritannia poliitika
- 1945. aasta Suurbritannia parlamendivalimised
Viited
muuda- ↑ https://unstats.un.org/unsd/demographic/products/dyb/dyb2012/Table03.pdf
- ↑ https://data.worldbank.org/indicator/SP.POP.TOTL?locations=GB, vaadatud 30.12.2022.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 19.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ 5,0 5,1 ÕS 2018
- ↑ Mõned autorid (näiteks Lauri Vahtre) kasutavad teadlikult Suurbritannia kohta nime Inglismaa. Inglismaaks on riiki nimetatud ka näiteks raamatus "XIX olümpiamängud: Mexico 1968" (Tallinn 1970).
- ↑ 7,00 7,01 7,02 7,03 7,04 7,05 7,06 7,07 7,08 7,09 The World Factbook. CIA, vaadatud 23.01.2011.
- ↑ Tue 29 Nov 2022 13.07 GMT, Robert Booth, Pamela Duncan, Carmen Aguilar García, England and Wales now minority Christian countries, census reveals, theguardian.com, Data shows Leicester and Birmingham have become UK’s first ‘minority majority’ cities in new age of ‘super-diversity’
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Suurbritannia |