Briti Ida-India Kompanii

Briti Ida-India Kompanii (inglise keeles East India Company (EIC); ka Honourable East India Company (HEIC), the British East India Company ja mitteametlikult John Company) oli 31. detsembril 1600 kuningliku tegevusloa (Royal Charter) saanud aktsiakompanii, mis asutati kauplemiseks Lõuna-Aasiaga. Briti Ida-India Kompanii peamisteks tegevuspiirkondadeks kujunesid India ja Hiina.

Kompanii lipp (1801)

Kompanii vapp (1698)

Ida-India Kompaniisid asutati ka muudes Euroopa riikides.

18. sajandi algupoolel oli Briti Ida-India Kompanii kaubavahetusbilanss Hiinaga negatiivne. Hiina ei vajanud Kompanii kaupu. Olukorda uurides avastas Kompanii, et Portugal ja Holland müüvad Hiinasse oopiumi, saades suurt kasumit, ning Kompanii lülitus 1765 samuti sellesse ärisse. Kompanii müüs Hiinasse 1799. aastal 900 tonni ja 1838. aastal 1400 tonni oopiumi. Hiina valitsus oli vastu oma rahva hävitamisele välismaise oopiumi abil ning see põhjustas 19. sajandil Esimese ja Teise oopiumisõja, mis mõlemad lõppesid Hiina kaotusega.

Briti valitsus andis Ida-India Kompaniile suuri kaubanduseeliseid võrreldes näiteks Põhja-Ameerikas olevate teeimportijatega. Kompanii ei pidanud teed Põhja-Ameerikaase müües maksma mingeid kohalikke makse. See viis Bostoni teejoominguni 16. detsembril 1773 ja järgnenud Briti valitsuse poolsed repressioonid põhjustasid USA iseseisvussõja ülejärgmisel aastal.

Briti Ida-India Kompanii omandas 18. sajandi teisel poolel võimu suure osa India üle. Kompanii rakendas Indias sõjalist jõudu ja täitis administratiivseid funktsioone. 1858. aastal, pärast Sipoide mässu, võttis Briti kroon India oma vahetu võimu alla, kuninganna Victoria kuulutati India keisrinnaks.

Ida-India Kompanii tegevus lõpetati 1. jaanuaril 1874.