Brussilovi läbimurre

Brussilovi läbimurre, tuntud ka kui Brussilovi pealetung, oli Vene keisririigi relvajõudude suurim saavutus esimese maailmasõja ajal ja üks kõige verisemaid läbimurdeid maailma ajaloos. Läbimurre algas 4. juunil 1916 ja kestis kuni septembri lõpuni. See leidis aset tänapäeva Lääne-Ukrainas, Lvivi, Koveli ja Lutski linnade läheduses.

Ajaloolane Graydon Tunstall kutsus Brussilovi läbimurret esimese maailmasõja suurimaks kriisiks Austria-Ungaris ja Antanti suurimaks võiduks, aga see kõik oli saavutatav ainult tohutute inimelude kaotusega.

Läbimurre on nimetatud edelarinde komandöri kindral Aleksei Brussilovi järgi.

Eellugu

1915. aasta detsembris sõlmitud Chantilly lepingu kohaselt pidid Venemaa, Prantsusmaa, Britannia ja Itaalia üheaegselt ründama Keskriike 1916. aasta suvel. Venemaa tundis, et on kohustatud saatma oma sõdureid võitlema Prantsusmaale ja Makedooniasse (enda soovide vastaselt) ja ründama idarindel, lootuses saada lisa laskemoona Britannialt ja Prantsusmaalt.

Märtsis 1916 algatasid venelased katastroofilise rünnaku Narači järve ofensiivi Vilniuse lähedal, kus venelased kandsid sakslastega võrreldes viis korda suuremaid kaotusi. Rünnak toimus prantslaste soovil. Kindral Joseph Joffre lootis, et sakslased saadavad rohkem jõude itta, selle asemel et neid kasutada Verduni lahingus, mis algas 1916. aasta veebruaris.

Stavka kohtumisel 1916. aasta aprillis, kus osalesid vanemohvitserid ja keiser Nikolai II, esitles oma plaani kindral Brussilov. Ta pakkus välja massilist ofensiivi edelarindel Austria-Ungari jõudude vastu Galiitsias. Plaani eesmärgiks oli vähendada survet Prantsuse ja Briti armeedel, kes võitlesid Prantsusmaal ja Itaalia armeel piki Isonzo rinnet ning võimalusel Austria-Ungari sõjast välja lüüa. Kuna Austria armee oli hõivatud Itaalias, oli venelastel Galiitsia sektoris suur arvuline ülekaal.

Plaan

Kindral Alexei Evert, Venemaa Lääne armee grupi komandör eelistas kaitsvat strateegiat ning oli vastu Brussilovi plaanile. Keiser Nikolai II, kes oli armeed isiklikult juhtima hakanud septembris 1915, kiitis aga Brussilovi plaani heaks. Eesmärk oli vallutada Koveli ja Lvivi linn. Kuigi Stavka kiitis Brussilovi plaani heaks, siis tema soov saada toetavaid rünnakuid naaberrinnetel lükati tagasi.

Pealetungi ettevalmistused

Surve Lääne liitlastelt sundis venelasi ettevalmistustega kiirustama. Brussilov kogus kokku 4 armeed, 40 jalaväe diviisi ja 15 ratsaväe diviisi. Tema vastu oli austerlaste 39 jalaväe diviisi ja 10 ratsaväe diviisi, formeeritud kolme kaitse liini. Brussilov teades, et ta ei saa palju tugevdusi, liigutas oma reservid eesliinile. Ta kasutas neid, et kaevata kaevikuid (300*90 m) piki eesliini. Need pakkusid sõduritele kaitset ja varjasid neid austerlaste vaatluse eest. Brussilov valmistus üllatusrünnakuks mööda 480 km pikkust rinnet. Stavka soovitas tungivalt tal oma ründejoont lühendada, kuid Brussilov jäi oma plaanile kindlaks, ning Stavka andis järele.

Sinised ja punased jooned: Idarinne 1916. Brussilovi läbimurre all paremal nurgas

Läbimurre

4. juunil 1916 alustasid venelased oma rünnakut massilise, täpse, kuid lühikese suurtükitulega. Selle pommitamise võtmeteguriteks olidki lühidus ja täpsus. See oli vastuolus tolle aja normiga, milleks olid pikaleveninud pommitamised, mis andsid kaitsjatele aega, et tuua reservid kohale ning eesmistest kaevikutest taganeda, samas pommitamine kahjustas lahinguvälja, ning raskendas ründava poole liikumist. Esialgne rünnak oli edukas ning Austria-Ungari kaevikutest murti läbi, mis võimaldas kolmel Brussilovi neljast armeest edeneda piki laia rinnet. Rünnakule aitas kaasa Brussilovi innovatiivne lähenemine rünnata nõrku punkte piki Austria kaitseliine, et saavutada läbimurre, mida saaks seejärel ära kasutada põhiüksuse edendamiseks.

Vasakul: Maikuu plaan. Paremal: Eesliin Brussilovi läbimurde lõpuks septembris 1916

Lahing

Vene ratsaväe rünnak (1916)

8. juunil vallutasid Edela rinde armeed Lutski. Austria komandör Hertsog Josef Ferdinand jõudis vaevu linnast põgeneda, enne kui vene väed kohale jõudsid, nii kiire oli venelaste edenemine. Selleks hetkeks olid austerlased täielikus taganemises ning venelased olid jõudnud võtta üle 200 000 sõjavangi. Brussilovi väed aga olid üle pika rinde laiali ning edasiseks eduks oli vaja, et kindral Evert alustaks oma toetavat rünnakut. Evert aga viivitas edasi, mis andis aega sakslastele, et tuua lisajõude idarindele. Viimaks 18. juunil algas nõrk ja halvasti ettevalmistatud rünnak Everti poolt. 28. juulil jätkas Brussilov oma rünnakuga ja kuigi tema armee varustus oli otsakorral, jõudis ta 20. septembriks Karpaatia mägedeni. Venelaste Stavka hakkas saatma jõude Everti rindelt Brussilovile toetuseks, millele Brussilov ise oli vastu, sest rohkem sõdureid ainult tekitas rohkem segadust tema rindel.

Lõpptulemus

Venemaa jalavägi

Brussilovi operatsioon saavutas oma esmase eesmärgi, sundides sakslasi peatama oma rünnakut Verdunile ning saatma jõude itta. Läbimurre murdis samuti Austria-Ungari armee, mis kandis kõige rohkem kaotusi. Hilisemates lahingutes pidid Austria-Ungari armeed aina rohkem lootma sakslaste toetusele, et saavutada sõjalist edu. Rünnaku algne edu veenis Rumeeniat liituma sõjaga Antanti poolel, kuigi see lõppes Rumeenia jaoks sellega, et sakslased vallutasid suurema osa Rumeeniast 1916 aasta lõpuks. Brussilovi läbimurde jooksul kandis Venemaa kaotusi suurusjärgus 500 000 – 1 000 000 sõdurit. Austria-Ungari 616 000 ning Saksamaa 148 000 sõdurit. Brussilovi läbimurret loetakse üheks letaalsemaks ofensiiviks maailma ajaloos. Brussilovi läbimurre, mida juhtis Brussilov isiklikult, edenes väga hästi, kuid suurem kampaania, kus Brussilovi plaan pidi olema kõigest peibutuseks, kujunes Vene armeele saatuslikuks Everti saamatuse tõttu, ning Vene armee ei olnud peale Brussilovi läbimurret enam sarnast operatsiooni võimeline kordama. Paljud ajaloolased väidavad, et armee poolt kantud kaotused selles kampaanias, viisid armee kokkuvarisemiseni järgneval aastal. Läbimurde taktikad mängisid hiljem suurt rolli varajases saksa Blitzkriegi taktikas Teise maailmasõja ajal, ning samuti hilisemates rünnakutes Nõukogude Liidu ja Lääne Liitlaste poolt, ning arenes hiljem moodsaks soomusväe taktikaks.

Kirjandus

• Keegan, John (2000). The First World War. Toronto: Vintage Canada. ISBN 0-676-97224-1.
• Lohr, Eric (2003). Nationalizing the Russian Empire: The Campaign against Enemy Aliens during World War I. London: Harvard University Press. ISBN 0-674-01041-8.
• Stone, Norman (1998) [1975]. The Eastern Front 1914–1917. London: Penguin Books. ISBN 0-14-026725-5.

Lisalugemist

• Washburn, Stanley (1917). The Russian offensive, being the third volume of "Field notes from the Russian front," embracing the period from June 5th to Sept. 1st, 1916. London: Constable.
• Harrision, William W. "THE DEVELOPMENT OF RUSSIAN-SOVIET OPERATIONAL ART, 1904-1937, AND THE IMPERIAL LEGACY IN SOVIET MILITARY THOUGHT." (n.d.): n. pag. King's Research Portal. William W. Harrison, May 1994. Web. June 21, 2017 <https://kclpure.kcl.ac.uk/portal/files/2928872/319513_.pdf>.
• Clodfelter, Micheal. Warfare and Armed Conflicts: A Statistical Encyclopedia of Casualty and Other Figures, 1492-2015. 4th ed. Jefferson, page 412, North Carolina: Micheal Clodfelter, 2017. Google Books. Micheal Clodfelter, 2017. Web. 21 June 2017
• Liddell Hart, B.H. (1930). The Real War: 1914–18. pp. 224–227.
• Schindler J. "Steamrollered in Galicia: The Austro-Hungarian Army and the Brusilov Offensive, 1916", War in History, Vol. 10, No. 1. (2003), pp. 27–59.
• Stone, David (2015). The Russian Army in the Great War: The Eastern Front, 1914–1917. Lawrence: University Press of Kansas. ISBN 9780700620951.
• Tucker, Spencer The Great War: 1914–18 (1998) ISBN 978-0-253-21171-2
• Sergei Sergeyev-Tsensky, [1943]. Brusilov's Break-Through: A Novel of the First World War, translated into English by Helen Altschuler, Hutchinson & Co, London, 1945.
• B. P. Utkin Brusilovskij proryv (2001)
• Операция русского Юго-Западного фронта летом 1916 года
• Jukes, Geoffrey (2003). The First World War (I); The Eastern Front 1914–1918. Minneapolis: Osprey Publishing. ISBN 0-415-96841-0.
• Neiberg, Michael; Jordan, David (2003). History of World War I; The Eastern Front 1914–1920. London: Amber Books. ISBN 0-415-96841-0.

https://www.awm.gov.au/exhibitions/1918/battles/hamel/ Australian commander's offensive: Origins of the "Blitzkrieg" warfare.

Välislingid

• Primary Documents: Alexei Brusilov on the Brusilov Offensive, June 1916
• 4 June 1916 - The Brusilov Offensive on Trenches on the Web
• http://www.historyofwar.org/articles/battles_kovel_stanislav.html
• Map of Europe during the Brusilov Offensive at omniatlas.com