C (programmeerimiskeel)

C (hääldus inglispäraselt [sii]) on standardiseeritud programmeerimiskeel, mille lõid 1970. aastate alguses Brian Kernighan, Dennis Ritchie ja Ken Thompson eesmärgiga leida sobiv keel uue operatsioonisüsteemi UNIX programmeerimiseks. Tänapäeval saab C programmeerimiskeelt kasutada praktiliselt igas operatsioonisüsteemis, ning sellest on saanud üks populaarsemaid keeli, mida kasutatakse laialdaselt nii süsteemi- kui ka rakendustarkvara loomisel. Programmeerimiskeelel C on palju järeltulijaid, tähelepanuväärseim neist on C++, mis peamise vahega toob C-sse klassid.

C
Faililaiend .c, .h
Paradigma imperatiivne, protseduraalne, struktureeritud
Väljalaskeaeg 1972; 52 aastat tagasi (1972)
Looja Dennis Ritchie
Arendaja Dennis Ritchie & Bell Labs
Viimane väljalase C17 (detsember 2018)
Tüüpimine staatiline, nõrk, manifesteeritud
Implementatsioonid Clang, GCC, MSVC, Turbo C, Watcom C
Dialektid Cyclone, Unified Parallel C, Split-C, Cilk, C*
Mõjutatud keeltest B (BCPL, CPL), ALGOL 68, Assemblerkeel, PL/I, Fortran
Mõjutanud keeli AWK, csh, C++, C--, C#, Objective-C, BitC, D, Go, Java, JavaScript, Limbo, Perl, PHP, Pike, Processing, Python
OS multi-platvormne

Ajalugu

muuda

Keele tekkimine on tihedalt seotud ja paralleelne operatsioonisüsteemi UNIX loomisega 19691973 firma AT&T Bell Labs-i arenduskeskuses. C eellasteks on BCPL ja B programmeerimiskeeled. Esimene C-s kirjutatud suurem rakendus oli 1973. aasta suvel kirjutatud arvuti PDP-11 UNIX-i tuum (kernel). Järgnevatel aastatel arendas meeskond keelt edasi, keskendudes peamiselt ja andmetetüüpide arendamisele, ning C-s kirjutatud programmide teistele riistvara platvormide ülekantavusega seotud küsimustele. Esimene avalikult keelt tutvustav raamat, B. Kernighani ja D. Ritchie: The C Programming Language, ilmus 1978. aastal, ning sellest sai mitteametlik C standard järgmiseks kümnendiks. Esimesena uutest riistvaraplatvormidest kanti C üle arvutitele Interdata 8/32 ja DEC VAX 11/780. Keele kiire levik algas 1980. aastate alguses, esimene ametlik ANSI standard võeti vastu 1989. aasta lõpus (ANSI 89 C).

C-l on mitu otsest järglast, näiteks Objective C, C++, Concurrent C , C*, Modula 3 ja Eiffel.

Süntaks

muuda

Lihtsaim programm C-keeles näeb välja nii:

int main()
{
  return 0;
}

See programm ei tee mitte midagi muud, kui väljastab operatsioonisüsteemile veakoodi 0 (mis tavaliselt tähendab vigadeta väljumist).

Hello, World!

muuda

Hello world on C-keeles järgmine:

#include <stdio.h>

int main(void)
{
    printf("Tere, maailm!\n");
    return 0;
}

See programm väljastab teksti "Tere, maailm!".

Võrdlus teiste keeltega

muuda

Paljud tänapäevased programmeerimiskeeled on pärit kaugest sugulasest C-st. Mitmetel on osaliselt sarnane süntaksC++, C#, Java, JavaScript, PHP, Perl. Algajatele on C enamasti raskelt omandatav viitade, mäluhalduse ja stringide töötlemise keerukuse tõttu.

Kasutusalad

muuda

Kuna C on riistvarale lähedane keel, siis kasutatakse seda operatsioonisüsteemide draiverite (ehk ajurite) ning operatsioonisüsteemide tuumade (kernel) kirjutamiseks, näiteks BSD, Linux, Solaris, Windows jpt.

Vaata ka

muuda

Välislingid

muuda

Kompilaatorid

muuda

Loojad

muuda

Ajalugu

muuda

Koodinäited

muuda
  NODES
INTERN 1