Chalépa pakt oli 1878. aastal Osmanite riigi (mida sel ajal valitses sultan Abdülhamit II) ja mitme Euroopa riigi esindajate vahel sõlmitud kokkulepe. Pakt allkirjastati Chalépas (mis tänapäeval on Chaniá linna osa), kus asusid välisriikide konsulaadid.

Paktiga sai Kreetast Osmanite riigi osaks olev pooleldi iseseisev parlamentaarne riik, mille kuberner pidi samuti tulema Osmanite riigist, kuid pidi usutunnistuselt olema kristlane. Kristlikud pašad valitsesid saart kuni 1880. aastate lõpuni, juhatades parlamenti, kus liberaalid ja konservatiivid võimu pärast võitlesid. Mitmed Kreetat 1890. aastatel pärast lepingu tühistamist valitsenud kubernerid olid samuti kristlased.

Paktiga lepiti ka kokku, et tulevikus valvavad Kreetal avalikku korda Kreetal sündinud isikud, nii kristlased kui ka moslemid; moodustatama pidi ka uus sandarmeeriaorganisatsioon (vaata Kreeta Sandarmeeria), kuhu värvatakse ainult kreetalasi.

Kuigi vastusena 1889. aastal toimunud mässule tunnistas paša Ahmed Cevad pakti samal aastal kehtetuks, kehtisid mõned selle sätted siiski ka veel hiljem. 1890. aastatel toimus Kreetal veel üks mäss ning seejärel võttis Kreeka saare oma kontrolli alla. Pärast seda kui Osmanite riigi väed vastusena Kreekasse tungisid, suudeti suurriikide vahendusel vaenutegevus peatada ning sõlmitud Konstantinoopoli lepinguga kohustus Osmanite riik taas pakti rakendama asuda.

Vaata ka

muuda
  NODES