Christian X (26. september 1870 Charlottenlundi loss20. aprill 1947 Amalienborgi loss, Kopenhaagen) oli 1912. aastast kuni surmani Taani kuningas ja aastail 19181944 Islandi kuningas.

Christian X
Christian X oma abikaasaga

Christian sündis prints Frederiki (kuningana Frederik VIII) ja Rootsi printsessi Lovisa pojana. Tema nooremast vennast Carlist sai 1905. aastal Norra kuningas Haakon VII nime all.

1920. aasta lihavõttekriis

muuda

1920. aastal tekitas Christian X lihavõttekriisi. Selle põhjustas Schleswigi taasühendamine Taaniga. See ala oli sajandeid olnud Taani feood, aga Teises Schleswigi sõjas Preisimaa vallutas ja liidendas selle. Pärast Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas avanes Taanil võimalus see osaliselt tagasi saada. Korraldati kaks rahvahääletust. Põhja-Schleswigis hääletas kolmveerand elanikest Taaniga liitumise poolt ja Taani sai selle tagasi. Kesk-Schleswigis hääletas 80% elanikest Saksamaale jäämise poolt, sealjuures igas valimisringkonnas eraldi võetuna olid ülekaalus Saksa-meelsed valijad. Lõuna-Schleswigis oli taanlasi nii vähe, et seal rahvahääletust ei korraldatudki.

Paljud Taani rahvuslased uskusid, et rahvahääletuse tulemustest hoolimata peaks Taani osa Kesk-Schleswigist, kasvõi Flensburgi linna endale saama. Christian võttis sama seisukoha, et Saksamaad veelgi nõrgestada. Ta käskis peaministril Carl Theodor Zahlel alustada Flensburgi ülevõtmist. Zahle keeldus. See põhjustas tüli kuninga ja peaministri vahel ja Zahle astus tagasi.

Christian saatis laiali ka ülejäänud valitsuse ja nimetas ametisse konservatiivse ajutise valitsuse. Valitsuse laialisaatmine põhjustas Taanis rahvarahutused ja revolutsioonilise olukorra. Mitme päeva jooksul polnud monarhia saatus selge. Alles mõni aasta varem oli monarhia kukutatud Saksamaal, Venemaal ja Austria-Ungaris. Kuningas alustas sotsiaaldemokraatidega läbirääkimisi ning oma kukutamisega silmitsi seistes pidi ta oma ajutise valitsuse laiali saatma. Samal aastal korraldati uued üldvalimised ja kuninga võimu vähendati oluliselt.

See oli viimane kord Taani ajaloos, kus Taani kuningas tegi poliitilise otsuse ilma Taani parlamendi toetuseta.

Teine maailmasõda

muuda

Teise maailmasõja ajal okupeeris Saksamaa Taani 1940. aastal lühikese vastupanu järel.

1942. aastal saatis Adolf Hitler Christian X 72. sünnipäevaks pika telegrammi. Kuningas vastas lühidalt: "Meinen besten Dank. Chr. Rex". Niisugune vastus vihastas Hitlerit väga. Ta kutsus tagasi oma saadiku Kopenhaagenist ja saatis välja Taani saadiku Berliinis. Saksamaa survel pidi ka Taani valitsus tagasi astuma. Seda kriisi nimetatakse telegrammikriisiks.

19. oktoobril 1942 kukkus Christian X hobuse seljast. Saadud vigastusest ta ei paranenudki.

Saksa okupatsiooni ajal 1943 toimetati Christian X algatusel ühe ööga väikeste kaluripaatidega 7000 Taani juuti Rootsi. Pärast Teist Maailmasõda andis Iisraeli holokausti muuseum Yad Vashem Christian X-le aunimetuse Õiglane maailma rahvaste seas. Jeruusalemmas asuva Yad Vashemi Õiglaste alleel on Christian X nimeline puu ja plaat number 26.

Christian X on maetud Roskilde toomkirikusse.

Perekond

muuda

Christian abiellus 26. aprillil 1898 Cannes'is Mecklenburg-Schwerini printsessi Alexandrinega. Abielust sündisid:

Christian X oli 199 cm pikk.

Sugupuu

muuda
Christian X esivanemad
Taani kuningas
Christian X
(1872–1957)
Taani kuningas
Frederik VIII
(1843–1912)
Taani kuningas
Christian IX
(1818–1906)
Glücksburgi hertsog Friedrich Wilhelm
(1785–1831)
Hessen-Kasseli printsess Luise Karoline
(1789–1867)
Hessen-Kasseli printsess
Luise
(1817–1898)
Hessen-Kasseli maakrahv Wilhelm X
(1787–1867)
Taani printsess Luise Charlotte
(1789–1864)
Rootsi printsess
Lovisa
(1851–1926)
Rootsi kuningas
Carl XV
(1826–1872)
Rootsi kuningas Oscar I
(1799–1859)
Leuchtenbergi printsess Joséphine de Beauharnais
(1807–1876)
Madalmaade printsess
Louise
(1828–1871)
Madalmaade prints Frederik
(1797–1881)
Preisimaa printsess Luise
(1808–1870)
  NODES