Cornelius Laaland

Johann Friedrich Cornelius Laaland (29. jaanuar 1824 Lalli küla, Vana-Kuuste vald, Kambja kihelkond – 3. juuni 1891 Peterburi) oli eesti kirikuõpetaja ja piiskop Peterburis.

Elulugu

Johann Friedrich Cornelius sündis kooliõpetaja pojana. Alghariduse sai ta isa käest, edasi õppis aastatel 1835–1840 Tartu Kubermangugümnaasiumis, olles oma klassis ainuke talupojaseisusest kasvandik. 1843–1848 õppis Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. 1846. aastal kirjutatud auhinnatöö eest sai kuldmedali. Õpetajaametisse ordineeriti Cornelius Laaland 11. septembril 1849.

Teenistus Peterburis

Kuna eestlastel oli tollal raske kohta saada, suundus ta Peterburi. Ta oli algul vikaarõpetaja, seejärel 1850–1877 õpetaja Peterburi Jaani eesti koguduses. Tema algatas ja viis 1860. aastal lõpule kirikuhoone ehitamise koguduseliikmete rahaga. Jaani kirik kujunes Peterburi eestlastele usuelu ja laiemalt ka kultuurielu keskuseks. Ühtaegu oma koguduse teenimisega töötas Cornelius Laaland sõjaväevaimulikuna ning andis tunde Peterburi 3. ja 5. gümnaasiumis.

1867–1877 sai ta Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistooriumi Peterburi konsistooriumi assessoriks. 1877. aastal nimetati Cornelius Laaland Peterburi konsistooriumi kindralsuperintendendiks (piiskopiks) ja jäi sellele ametikohale kuni surmani. Temale allusid luteri usu kogudused kogu Loode- ja Põhja-Venemaal.

Roll eestluse arengus Peterburis

Ta osales mitmesugustes organisatsioonides ja seltsides. Ta kuulus Evangeeliumi Piibliseltsi Venemaal peakomiteesse. Kui 1859 asutati Vene riigi evangeeliumi luteri usu koguduste abikassa, sai Cornelius Laaland selle üheks kaasdirektoriks. Abikassa toetas aineliselt väiksemaid kogudusi õpetaja palkamisel ning kirikute ja koolimajade ehitamisel, sealhulgas ka eesti kogudusi Peterburi kubermangus ja mujal Venemaal, tänu millele püsis identiteet. Samuti oli ta luterliku kiriku poolt Peterburis ülalpeetava hospidali ja pimedate asutuse hooldusnõukogu liige.

Cornelius Laalandil suuri teeneid Peterburi eestlaste seltsitegevuse rajamisel. Tema toetusel loodi 1862 saksa seltsi "Palme" varjus esimene eesti selts Venemaa pealinnas. Cornelius Laaland võttis osa seltsi üritustest. Philipp Karelli, Johann Köleri, Nikolaus Friedrich Russowi ja teiste eesti haritlaste kõrval kuulus Cornelius Laaland nn. Peterburi patriootide rühmitusse. Laiemalt sai ta tuntuks Venemaale väljarännanud eestlaste abistajana. Suure tähelepanuga jälgis ta eesti asunike käekäiku ja oli valmis ulatama nendele abistavat kätt. Nii võimaldas ta 1860 Maltsveti tegevuse mõjul välja rännanud ja raskesse olukorda sattunud perekondadele elamaasumist oma maavaldustesse Peterburi kubermangu Demkino külas.

Kodumaal suhtles Cornelius Laaland Johann Voldemar Jannseniga ja tegi kaastööd Eesti Postimehele. Ta aitas kaasa I Eesti üldlaulupeo korraldamisele. Cornelius Laalandil oli koguni kavatsus moodustada Peterburis teenivatest eesti sõjaväeorkestrantidest koor laulupeol esinemiseks, kuid mõte jäi ellu viimata. Küll aga võttis ta ise laulupeost osa ja pidas seal kõne. Tänu sellele oli ta lähemalt tuttav Jakob Hurdaga. Kui viimane sattus 1880 kodumaal konflikti oma saksa soost ametivendadega, kutsus Cornelius Laaland Hurda Peterburi Jaani koguduse õpetajaks, mille ta vastu võttis. Ühtlasi sai Hurdast kaardiväediviisi vaimulik. Seega võib Hurta pidada mitmes liinis Cornelius Laalandi ametijärglaseks. Samuti leidis ta Matthias Johann Eisenile koguduse alul Karjalas ja Ingerimaal, hiljem Kroonlinna eesti-soome-rootsi koguduses.

Elu lõpu poole, olles kõrges kirikuametis, jäi Cornelius Laalandil vähem aega tegelda eesti asjadega. Kodumaal omakorda ei peetud võimalikuks kutsuda teda aukülalisena III üldlaulupeole, sest rahvusradikaalid nägid temas üksnes vaimulikku. Küll aga säilis Cornelius Laalandi tuntus Peterburi eestlaste hulgas. Temast kui kirikujuhist pidasid lugu samuti teised luteri usku rahvusgrupid Peterburis. Kui Cornelius Laaland 1891. aastal 67-aastaselt suri, kõlasid tema matusetalitusel piiblisalmid ja järelehüüded saksa, prantsuse, rootsi, soome, läti ja eesti keeles. lahkunud suurmehe haual Peterburi Smolenski kalmistul pidas J. Hurt eestikeelse kõne, milles tuletas meelde Cornelius Laalandi elukäiku üldse ja eriti teeneid Jaani koguduse ja pealinna eestlaskonna ees. Kodumaa ajalehtedes ilmusid tagasihoidlikumad nekroloogid.

Isiklikku

Tema isa Johann Laaland oli üks esimesi Tartu Ülikoolis õppinud eesti rahvusest inimesi, töötas kooliõpetajana.

Tema isa onupoeg Georg Beck oli eesti kirjamees, koorijuht ja vennastekoguduse tegelane.

Välislingid

• "Laaland, Cornelius" – Eesti ajalugu elulugudes. 101 tähtsat eestlast. Koostanud Sulev Vahtre. Tln., 1997
• Cornelius Laaland Eesti biograafilises andmebaasis ISIK